Toetustasku

Väikeettevõtetel parem ligipääs laenurahale

2011-11-11T15:44:00.002+02:00

Käesoleva aasta kümne kuuga on KredEx käendanud 375 ettevõtte finantskohustusi summas 40 mln eurot, mis on ettevõtetel võimaldanud oma äritegevuse arendamiseks kaasata pankadest laene, liisingut ja pangagarantiisid summas 75 mln eurot.

Toetatud ettevõtetes töötab kokku 7300 töötajat ning täiendava finantseerimise tulemusena luuakse 567 uut töökohta.

Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes on KredExi poolt toetatud ettevõtete arv suurenenud 14%. Samas on väljastatud käenduste rahaline maht vähenenud 21% ning käenduse toel kaasatud finantseerimise summa 14%. See näitab, et käesoleval aastal KredExi poolt käendatud projektid jäävad keskmise summa poolest möödunud aastale alla, kuid arvuliselt on saanud abi rohkem ettevõtteid.

KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Lehar Küti sõnul on võrreldes eelnevate aastatega pangad hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka väikeettevõtetele ning seetõttu vajatakse nende rahastamisel varasemast enam ka KredExi käendust.

Alates 2001. aastast on KredEx käendanud 2166 ettevõtte finantskohustusi summas 286 mln eurot, mis on võimaldanud ettevõtetel pankadest kaasata rahastamist summas 557 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötas kokku 56 000 töötajat ning toetatud projektide tulemusena on loodud hinnanguliselt 9000 uut töökohta.

KredExi täiendav käendus on mõeldud jätkusuutlikele ja arenevatele ettevõtetele, kellel puudub pangalaenu saamiseks piisav tagatis või on liialt lühike krediidiajalugu. KredEx tagab kuni 75% Eestis tegutseva kommertspanga poolt väljastatava laenu, liisingu või pangagarantii jäägist.

KredExi toetusmeetmeid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist.

Eesti saab jätkata mahukate transpordiinvesteeringutega

2011-10-20T10:57:00.002+03:00

Kolmapäeval avaldatud Euroopa Komisjoni transpordi infrastruktuuripakett annab Eestile head võimalused jätkata suurte transpordiinvesteeringutega.

„Komisjon avaldas tervikliku nägemuse Euroopa transpordikoridoridest ja selle pikaajalisest finantseerimiskavast ja Eesti kindlasti toetab seda,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „See on eriti oluline perifeerse asukohaga riikidele, kelle füüsiline ühendamine Euroopaga on endiselt käimas,“ lisas ta.

Samuti toetab Eesti Europa komisjoni lähenemist, millega loodi eraldi kogu Euroopa infrastruktuuri pudelikaelu hindav ja neid kõrvaldada püüdev „Euroopa ühendamise“ (Connecting Europe) rahastu.

Komisjoni kavas on olulisel kohal Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi multimodaalne transpordikoridor, mis võimaldab Eestil saada toetust kiirrongiühenduse (Rail Baltic) rajamiseks Euroopasse. Uue raudtee rajamine võimaldab tulevikus reisida maismaatransporti kasutades Tallinnast Poola piirini nelja ja Varssavisse kuue tunniga.

Samuti on sellest rahastust võimalik finantseerida Tartu-Koidula raudteelõigu kaasajastamist. Lisaks saab Eesti võimaluse rahastada sadamate ning Tallinna lennujaama transpordi arendamist.

Kokku on aastatel 2014-2020 Euroopa Ühendamise Rahastu maht transpordile 31,7 miljardit eurot, millest 10 miljardit tuleb Ühtekuuluvusfondist.

Infoühiskonna aastaraamat

2011-10-13T15:14:00.004+03:00

"Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid jälgides tundub, justkui pöörleks maakera ümber oma telje järjest kiiremini. Seetõttu on tempos püsimine muutumas väljakutseks. Eestile kui väikeriigile on suureks eeliseks paindlikkus, meil on võimalik uusi võimalusi kiiresti kasutusele võtta ja olla nende arendamisel innovaatiline," ütles minister Juhan Parts kahe nädala eest avaldatud "Infoühiskonna aastaraamat 2010" eessõnas.

Sellest, kuidas arendatakse kasutajasõbralikke e-teenuseid, avaliku sektorit isikukesksemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks, suurendatakse ühiskonna osalusvõimalusi jpt huvitavatest teemadest on võimalik nüüd lugeda ka Infoühiskonna aastaraamatu veebipõhisest väljaandest eesti ja inglise keeles.

Infoühiskonna aastaraamat ilmub selle nime all teist korda. Aastatel 2001-2008 anti välja aastaraamatuid "IT avalikus halduses" ning 1996-2000 "Infotehnoloogia haldusjuhtimises". Kõigi nende väljaannetega on võimalik tutvuda MKMi riigi infosüsteemide osakonna RISO kodulehel.

Kogumiku väljaandja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond. Aastaraamatute väljaandmist rahastab ELi struktuurivahendite programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Uue perioodi ettevalmistused

2011-10-07T15:41:00.003+03:00

Valitsus volitas sel nädalal rahandusministeeriumi alustama perioodi 2014–2020 välisvahendite kasutamise ettevalmistusega. Uue perioodi eurotoetuste eeldatav maht on kokku 4,05 miljardit eurot (üle 63 miljardi krooni). Käesoleval perioodil 2007-2013 on Eestil kasutada 3,4 miljardit eurot (53,3 miljardit krooni).

Praegune prognoos põhineb Euroopa Komisjoni ettepanekul, kuid läbirääkimised liikmesriikide vahel on alles algamas. Lõplik rahade maht selgub 2012. aasta lõpus, kui kiidetakse heaks Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveraamistik.

Eesti sõlmib Euroopa Komisjoniga 2013. aastal partnerlusleppe, milles lepitakse kokku uue perioodi euroraha kasutamise eesmärgid, vahendite maht, tingimused ja kasutamise korraldus.

Etteruttavalt võib öelda, et uuel perioodil on Eestis eurorahade kasutamisel kavas keskenduda väiksemale hulgale prioriteetsematele valdkondadele, et vahendeid koondades saaksid need suurema arengutõuke. Uue perioodi investeeringute puhul on oluline nende pikaajaline mõju, edasine ulatuslik kasutus ja tasuvus.

2014-2020 perioodil on võimalik kasutada 5 fondi rahasid:
- Euroopa Regionaalarengu Fond
- Euroopa Sotsiaalfond
- Ühtekuuluvusfond
- Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond
- Euroopa Kalandusfond

Selle nädala fookuses olid konverentsid

2011-09-30T10:38:00.002+03:00

Sel nädalal toimus struktuurifondide toetusel kolm huvitavat konverentsi e-valitsuse, infoühiskonna ja turismi teemadel.

ÜRO egiidi all peetud ICEGOV (International Conference on Theory and Practice of Electronic Governance) konverents tõi 26.-28.09 Tallinnasse üle 500 külastaja rohkem kui 60 riigist. Rahvusvahelise e-valitsuste konverentsi põhirõhk oli sel aastal avatud valitsemisel ja sellega seonduval infovabadusel, avaliku teabe ja selle taaskasutusega seotud probleemidel ning valitsemise läbipaistvuse suurendamisel. Kogu ürituse vältel toimusid ka e-Eesti sessioonid, kus analüüsiti e-Eesti seniste edusammude põhjuseid, anti väliskülalistele ülevaade e-teenustest nii inimese kui ettevõtte vaatevinklist ja juureldi e-kaasamise hetkeseisu üle. Üritus toimus viiendat korda ning varasemalt on konverentsi võõrustanud Macao, Kairo, Bogota ja Beijing. Konverentsi seeriakorraldaja on ÜRO Ülikooli e-Valitsemise Keskus; Eestis oli ürituse põhikorraldaja e-Riigi Akadeemia ning selle läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning Euroopa Regionaalfondist Riigi Infosüsteemi Amet (RIA).

Kolmepäevane rahvusvaheline e-valitsuste konverents sai jätku neljapäeval, kui toimus Infoühiskonna konverents. Selle aasta teemaks oli „Õigus luua, õigus tarbida“. Konverents keskendus tänavu autoriõigustele digiajastul, mille raames arutleti digitaalse sisu kasutamisega seonduvate õiguste, kohustuste ja võimaluste üle muutunud tehnoloogiliste võimaluste maailmas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldas konverentsi koostöös Kultuuriministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga. Konverents toimus EL struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Neljapäeval toimus ka VI rahvusvaheline turismikonverents „Eesti turism muutuste keerises: võimalused, uuendused, eristumine“. Konverentsil püüti leida vastuseid ja arutleda küsimuste üle, kuidas edasi minna, millised on võimalused, uuendused, kuidas eristuda, millised on turismi arengusuunad nüüd ja 2020, kuidas mõjutab tehnoloogia areng turismitööstust, kuidas on muutunud meie kliendid, mis saab reisibüroodest, kuidas mõjutab praegune majandusseis eesti tarbija käitumist, kuhu suundub eesti turism, kas innovatsioon aitab ellu jääda ning kuidas panna uus meedia parimal viisil enda kasuks tööle? Konverentsile olid oodatud kõik turismiga tegelejad, kes on huvitatud Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisest, hea maine kujundamisest ning Eesti turismi arendamisest. Konverentsi korraldasid Eesti Turismifirmade Liit, EAS Turismiarenduskeskus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Konverentsi korraldamist toetas Euroopa Sotsiaalfond.

Jälgi uute reisirongide valmimist

2011-09-23T15:13:00.005+03:00

Nüüdsest on võimalik jälgida uute reisirongide ehitust Elektriraudtee kodulehel. Esimesed Eesti Stadler FLIRT rongikered peaksid valmima juba käesoleva aasta lõpuks.

Uudiseid ja pilte reisirongide erinevate ehitusetappide kohta on võimalik vaadata aadressilt uus.elektriraudtee.ee/teated. Elektriraudtee hinnangul on ehitusprotsess kulgemas plaanipäraselt ning lähinädalatel alustatakse Stadleri tehases Eesti rongide keredetailide valmistamiseks.

Stadler Bussnang AG ehitab Eestile kuus 4-vagunilist ja kaksteist 3-vagunilist elektrirongi kogumaksumusega 80 miljonit eurot. 85% sellest rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Lisaks võtab Elektriraudtee kapitalirendile Stadler Bussnang AG-lt kuus 2-vagunilist, kuus 4-vagunilist ning kaheksa 3-vagunilist diiselrongi. Hanke raames soetatakse ka kõik vajalikud depooseadmed ning 5-aasta varuosad kogu rongipargile.

Pärnu ümbersõidu rajavad Lemminkäinen, TREF ja Teede REV-2

2011-09-05T11:54:00.001+03:00

Reedel, 2. septembril allkirjastas Maanteeamet 27,2 miljoni eurose lepingu konsortsiumiga Lemminkäinen Eesti AS, AS TREF ja AS Teede REV-2 Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ja Läänepoolse ühendustee lõpuniehitamiseks. Tööde lõpptähtaeg on 2012. aasta oktoober.

Lepingu järgi on konsortsiumi ülesanne lõpetada ehitustööd Tallinna maantee ja Ehitajate tee 5,8 kilomeetri pikkusel neljarajalisel eraldusribaga teelõigul, läänepoolsel Tallinna maantee ja Lihula maantee vahelisel 2,8 kilomeetri pikkusel kaherajalisel teelõigul ja Lihula maantee 0,9 kilomeetri pikkusel neljarajalisel eraldusribaga teelõigul. Lisaks on lepingupartneri ülesandeks lõpetada 2,9 kilomeetrit kogujateid, üheksa kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, viis jalg- ja jalgrattatunnelit, 2,5 kilomeetrit müratõkkeid ning kommunikatsioonid.

Lepingu raames ehitatakse lisaks üks kilomeeter ristuvaid teid koos ringristmikega, kaks jalg- ja jalgrattatunnelit, kommunikatsioonid ning uus 70 meetri pikkune sild üle Sauga jõe. Sellega seoses rajatakse veel 0,2 kilomeetri ulatuses müratõkkeid ning 4,2 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid.

Lepingu kogumaksumus on 27,2 miljonit eurot, millest 80% rahastatakse Ühtekuuluvusfondist.

EstWin nüüdsest kõikides Eesti linnades

2011-09-01T17:35:00.001+03:00

24. augustil ühendati võrku Antslani ulatuv EstWini kaabel, mille tulemusena on ülikiire internetiühendusega liidetud kõik Eesti linnad. Ühenduse kiirust esitleti videokõnega Tallinnasse, kust Antsla elanikke tervitas Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

EstWin projekti raames luuakse maa- ja linnapiirkondades väljaspool linnu kõikidele soovijatele võimaluse liituda kiire, kuni 100 megabitti sekundis internetiga. Võrk ehitatakse välja arvestusega, et Interneti ühenduspunkt ei saaks ühestki Eesti majapidamisest olla kaugemal kui 1,5 kilomeetrit. Sealt edasi ehitavad teenusepakkujad juba ise konkurentsi tingimustes jaotusvõrgu interneti inimesteni toomiseks. Uue põlvkonna lairibavõrguga saavad liituda nii kodumajapidamised kui ka ettevõtted ja asutused.

Antsla linnaga EstWini projekt aga veel ei lõpe. Käesoleva aasta lõpuks planeeritakse valmis ehitada 1200 kilomeetrit ja 2012. aasta lõpuks 2500 kilomeetrit. Kokku on eesmärk aastaks 2015 Eestis välja ehitada 6500 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit.

EstWin projekti rahastatakse koostöös kolme ministeeriumi, erasektori ning Euroopa Regionaalarengu Fondiga ning hinnanguliselt läheb projekt maksma 96 miljonit eurot. Kogu projekt on aga oluliselt mahukam, sest operaatorid finantseerivad jaotusvõrgu ehitamist ning teenuste pakkumiseks vajalike seadmete hankimist.

Projekti hinnanguliseks kogumaksumuseks võib Eesti Lairiba Arenduse SA (ELASA) juhataja Olav Harjo hinnangul kujuneda üle 320 miljoni euro. ELASA on loodud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusel projekti EstWin elluviimiseks koos juhtivate telekommunikatsiooni ettevõtetega (Elion Ettevõtted, Elisa Eesti, Eltel Networks, EMT, Ericsson Eesti, Levira, Tele2 Eesti ja Televõrgu AS).

Eesti eurotoetuste väljamaksmisel esikohal

2011-08-18T08:59:00.002+03:00

Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti 1. juuli seisuga struktuurivahendite väljamaksete tempolt 29,3 protsendiga esimesel kohal, meile järgnevad Leedu 27,6 protsendiga ja Iirimaa 25,6 protsendiga.

Käesolevaks aastaks planeeritud välisvahendite 969,5 miljoni eurosest kogumahust on poole aastaga kasutatud 31,1 protsenti ehk 301,8 miljonit eurot. Absoluutmahus on sel aastal väljamaksed eelneva aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 17,9 miljoni euro võrra.

Rahandusministeerium prognoosib välisvahendite väljamakseid 2011. aasta lõpuks vahemikus 850–900 miljonit eurot, mis on ligikaudu 87-92 protsenti planeeritust.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välisvahenditest ära kasutanud 42% ehk 519 miljonit eurot. Enim on protsentuaalselt välisvahenditest ära kasutanud siseministeerium 64,5% ehk 6,4 miljoni euro ulatuses. Kõige vähem on eelarvest täitnud keskonnaministeerium, välisvahenditest on ministeerium ära kasutanud 15,2 protsenti ehk 24 miljonit eurot.

Vaadates programmiperioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamist tervikuna on 2011. aasta teise kvartali lõpu seisuga väljamakstud 32 protsendi ja projekte heakskiidetud 80 protsendi ulatuses perioodiks määratud 3,4 miljardist eurost.

Avati rekonstrueeritud Liiapeksi-Loobu teelõik

2011-08-16T14:24:00.000+03:00

Esmaspäeval avati Liiapeksi-Loobu 20,3 kilomeetri pikkune teelõik. Tallinna-Narva maanteel rekonstrueeriti parempoolne teelõik kilomeetritel 50,3-70,6.

Vastavalt ehitusprojektile paigaldati kogu lõigu ulatuses kolmekihiline asfaltbetoonkate. 1,9-kilomeetrisel lõigul ehitati välja täiesti uus muldkeha, 10 kilomeetri ulatuses ehitati olemasolevale muldele uus graniitkillustikust alus ja uued asfaldikihid. 8,4-kilomeetrisel lõigul teostati olemasoleva asfaltkatte tasandusfreesimine, külmakerkeliste tsoonide armeerimine metallvõrguga, misjärel toimus antud lõigul uute asfaldikihtide paigaldus. Pealmist asfaltbetooni kihti paigaldati objektile ca 250 000 m2 ja graniitkillustikalust ca 165 000 m2.

Tööde maksumus koos käibemaksuga oli 121,8 miljonit krooni (7,8 miljonit eurot). Töö tellis Maanteeamet ning teostas Nordecon Infra. Tööde maksumusest 85 protsenti rahastas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Euroopa Komisjon taastas EAS-le väljamaksed ERDF-st

2011-08-09T17:01:00.003+03:00

Euroopa Komisjon (EK) taastas sel nädalal EASile väljamaksed Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF). Väljamaksed peatati aprillis, kui Euroopa Kontrollikoja poolt läbi viidud auditi aruandes esines tähelepanekuid osade kulude võimaliku mitteabikõlblikkuse ning EASi protseduuride ja töömeetodite toimimise tõhususe kohta.

Euroopa Komisjoni ettepanekul tõhustas EAS oma juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning andis aruandes tehtud tähelepanekute osas täiendavaid selgitusi. Selle tulemusena taastati alates 8. augustist väljamaksed EASi poolt rakendatavate meetmete osas.

EASi klientide jaoks ei muutunud vahepeal aga midagi, kuna projektide rahastamist jätkati riigieelarvesse planeeritud struktuurivahendite ja sildfinantseerimise arvelt. Nüüd, pärast maksete taastamist, saab Eesti need vahendid Euroopa Komisjonilt tagasi küsida.

Avati toetusprogramm ettevõtlusinkubaatoritele

2011-07-29T15:06:00.002+03:00

EAS avas 22. juulil ettevõtlusinkubatsiooni programmi, mis toetab ettevõtlusinkubaatoreid teenuste pakkumisel alustavatele ettevõtetele. Programmi maht aastani 2013 on 1,425 miljonit eurot ning seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Ettevõtlusinkubaator on keskus, mis aitab ettevõtteid nii äri asutamisel kui ka jätkusuutlikuks kasvamisel nende stardifaasis. Lisaks on inkubaatori eesmärk kiirendada alustavate ettevõtete kasvu ning olla abiks kiire kasvuga seotud riskide juhtimisel varajases arengujärgus.

Ettevõtlusinkubaatorite toetamise tulemusena oodatakse nende klientideks olevate alustavate ettevõtete äriedu suurenemist, samuti teadusasutuste ja ettevõtete ning ettevõtete omavahelise koostöö elavnemist arendustegevuse vallas.

Ettevõtlusinkubatsiooniteenuse hankes oodatakse osalema ettevõtlusinkubaatoreid, kel olemas vajalik infrastruktuur, professionaalne personal, kliendi kasvule ja ärilisele edule orienteeritud teenused ning ettevõtete arengut, kasvu ja innovatsiooni soodustav ärikeskkond.

Pakkumusi ettevõtlusinkubatsiooni teenuse osutamiseks saab EASile esitada 16. septembrini 2011.

100 megabitine internetikiirus on EstWini jaoks vaid algus

2011-06-29T16:53:00.003+03:00

Tartu Ülikooli teadusuudiste portaalis Novaator.ee hiljuti avaldatud artiklis tehti juttu rekordilisest 100 terabitisest (Tbit) internetiühendusest. Eestis on samal ajal ehitamisel võrgustik, mille abil saab luua kuni 100 megabitise internetiühenduse kõikjal maapiirkondades. Kas ja kui mõistlikud on tänase Eestisse rajatava internetivõrgustiku võimalused taoliste rekordtulemuse kõrval, saab lugeda äsja Postimees Online's avaldatud artiklist.

MARK 2010

2011-06-29T16:14:00.001+03:00

Üle-eelmisel nädalal kinnitati Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (MARK) 2010. aasta seirearuanne, mille lubasime avaldada ka Toetustaskus. Neile, kes huvitatud pigem üldseisust, panime kokku mõned tähtsamad numbrid:

MARK perioodil 2007-2010, andmed 31.12.2010 seisuga
•Alates 2007. aastast oli eelmise aasta lõpu seisuga avatud 34 toetusmeedet ning kokku on neid perioodi jooksul plaanis avada 43. 2011. aasta esimeses pooles on aga juba mitu meedet avatud ning tänaseks on avamata toetusskeeme võimalik juba ühe käe sõrmedel üles lugeda.
•Vastavaks on perioodi jooksul tunnistatud 3077 taotlust ning rahuldatud oli neist detsembri seisuga 1958 (64%). Lõpetatud projekte oli selleks ajaks 793 (40%).
•2010. aasta lõpuks oli MARKi alla kuuluvate toetuste jagamisel kohustusi võetud 1,1 miljardit eurot.
•Aasta lõpuks oli väljamakseid tehtud 429,8 miljonit eurot.

Seirearuandega on täpsemalt võimalik tutvuda siin.

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava 2010. aasta seirearuanne sai kinnituse

2011-06-10T16:11:00.003+03:00

2010. aasta on küll tänaseks möödas ja juba ammu unustatudki, kuid seda mitte struktuurivahendite elluviijatele. Seirearuandluse näol jätkub meile 2010. aasta veel käesoleva aasta teise pooleni. Sel nädalal tegime aga alguse 2010. aastale kriipsu alla tõmbamisele, sest Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava seirekomisjon kinnitas eelmise aasta struktuurivahendite kasutamise aruande. Lisaks MKM ettevõtluse, transpordi ja infoühiskonna projektidele hõlmab see ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolset teadus- ja arendustegevuse edusammude analüüsi, kuna seirearuandlus toimub rakenduskavade põhiselt. Seega esitasime infot ja tegime järeldusi nii MKM kui ka HTM tegevuste osas.

Aasta seirearuanne annab ülevaate struktuurivahendite abil elluviidavate meetmete avanemisest, finantsprogressist, rakenduskavas seatud indikaatorite sihttasemete saavutamisest, tulemuste analüüsist ja tehtud kommunikatsioonitegevustest rakenduskavast teadlikkuse tõstmiseks.

Aruande kinnitab seirekomisjon, mida juhib MKM kui Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava juhtministeerium. Rakendusasutustena esitavad struktuurivahenditest elluviidavate projektide koondtulemusi MKM ja HTM. MKM viib ellu prioriteetseid suundi „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime", „Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud", „Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine" ja „Infoühiskonna edendamine". HTM viib ellu tegevusi prioriteetses suunas „Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu".

Seirekomisjoni liikmeteks on lisaks MKMile ja HTMile, teised ministeeriumid, peamised partnerorganisatsioonid, vaatlejatena osalevad esindajad Euroopa Komisjonist ja Euroopa Investeerimispangast.

Seirearuande näol on tegemist iga-aastase kumuleeruvat informatsiooni sisaldava aruandega. 2010. aasta aruanne hõlmas küll perioodi 1.01.-31.12.2010, kuid sisaldas saavutatut juba alates 2007. aastast.

Protsess jätkub aruande esitamisega Euroopa Komisjonile. Viimaselt loodame lõplikku aruande kinnitust ja ettepanekuid edaspidiseks 2011 sügiseks.

Seirearuande lõpliku dokumendi avaldame Toetustaskus juba lähiajal.

RIA muudeti ametiks

2011-06-02T11:41:00.003+03:00

Infoühiskond on üks nendest valdkondadest, mida MKM ka eurotoetuste abil edendab. Kuni käesoleva nädalani viis osa tegevusi ellu Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. Alates 1. juunist muudeti RIA ametiks ning kannab nüüdsest nime Riigi Infosüsteemi Amet (lühendina jätkuvalt RIA). Uus amet pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvalisuse tagamisel abi nii era- kui ka riigisektori infosüsteemide omanikele ning saab nüüdsest õiguse korraldada ka järelvalvet.

RIA-l on hetkel kokku 11 valdkonda ning ametiks nimetamine mõjutab enim kahte infoturbega tegelevat osakonda:

Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond (KIIK) hindab n-ö suurt pilti, kui hästi on riigis infosüsteemid turvatud ja koostab selle kohta riskianalüüse. Eestis vastutab iga elutähtsa teenuse pakkuja ise enda süsteemi turvalisuse eest. KIIK pakub süsteemide omanikele nõu, kuidas riske hinnata ja annab soovitusi, kuidas olulisi teenuseid kaitsta.

CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate juhtumitega. Osakonnalt saab abi kui Eesti veebilehti või teenuseid rünnatakse või vastupidi, kui ülevõetud Eesti arvutid levitavad pahavara. Ametiks muutumisega saab CERT muu hulgas juurde võimekuse uurida pahavara koodi tasemel. Koodiaudit näitab, mille jaoks konkreetne viirus on loodud - kas ta saadab spämmi, varastab kasutaja andmeid või ründab teisi veebilehti.

Lisaks olemasolevatele funktsioonidele sai RIA järelevalve funktsiooni, seda nii elutähtsate teenuste turvalisuse kui uute infosüsteemide loomise üle. RIA hakkab kontrollima, et riigi ja erasektori elutähtsad infosüsteemid oleksid turvaliselt üles ehitatud ja hoitud.

Eurotoetuse abil viib RIA ellu Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi ning Infoühiskonna edendamise 2010.-2011. aasta investeeringute kava. Tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Tootearendustoetuse alammäära vähendati

2011-05-23T12:21:00.003+03:00

Alates 20. maist on senise 31 000 euro asemel võimalik EAS-st taotleda tootearendustoetust alates 20 000 eurost. Alammäära vähendamine võimaldab toetada suuremat hulka ettevõtteid ning eelõige väiksemaid ja alustavaid ettevõtteid, kelle mahud ja võimsus on alguses väiksemad.

Tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele, kes suurusest sõltumata soovivad välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või arendada edasi olemasolevaid. Toetatakse kolme peamist tegevus: eeluuringute tellimist arendustööde ettevalmistamiseks, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute väbiviimist ja tootearendust ennast.

Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös ellu viidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 3,2 miljoni euroni, kuid olenevalt valdkonnast ja ettevõtte suurusest tuleb 25-75% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.

Tootearendustoetus on osa teadus- ja arendustegevuse meetmest, mille eelarve on kuni 2013. aastani üle 77 miljoni euro. Alates toetusprogrammi avanemisest 2008. aastal on EASi kaudu rahastatud 84 tootearenduse põhiprojekti ning 182 eeluuringut kogusummas 35 717 322 eurot.

RIA ootab koolitusele pea 1500 IT-spetsialisti

2011-05-18T14:07:00.004+03:00

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) korraldab alates juunist kuni käesoleva aasta lõpuni 75 riigi infosüsteemi teemalist koolitust, seminari ja teabepäeva, kuhu oodatakse pea 1500 osalejat.

Juba kolmandat aastat toimuva koolituste sarja "Tark e-riik" eesmärgiks on hoida nii avaliku kui erasektori spetsialiste kursis valdkonna viimaste arengutega. Sel aastal on kavasse lisandunud palju uusi, näiteks infoturbe ja IT-taristu kaitse teemalisi koolitusi.

RIA programmijuhi Agne Kivisaare sõnul aitavad turvaintsidentide ärahoidmiseks ja turvariskide vähendamiseks korraldatavad koolitused ja teabepäevad ühelt poolt tõsta infoturbe alast teadlikkust, et ühiskonnas toimiks tavapärane elukorraldus ja teiseks tutvustavad tasuta tehnoloogiad, mida riik pakub.

Koolituste korraldajad rõhutavad, et tehnoloogia kasutamine ei ole eesmärk omaette, IT on vahend inimeste elu lihtsamaks muutmiseks. Sellepärast on paljudele koolitustele oodatud ka spetsialistid, kelle igapäevatöö ei hõlma infotehnoloogiat ja kelle ametinimetuses ei ole tähepaari „IT“.

Üritused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ligikaudu 177 tuhande euro ulatuses.

Kõik üritused on osalejatele tasuta ja neid aitab läbi viia AS BCS Koolitus. Lähemat infot koolituste ja ürituste kohta saab RIA veebielehelt. Koolituskalendri info uueneb jooksvalt.

KredExi ametlik nimi muutus lühemaks

2011-05-17T15:12:00.005+03:00

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx kannab alates 11. maist 2011 ametlikku nime Sihtasutus KredEx.

Tulenevalt ekspordi garanteerimistegevuse üleminekust AS-le KredEx Krediidikindlustus, muude tegevusalade lisandumisest (sh laenude ja toetuste väljastamine) ning seadusandluses mõiste „garanteerimine“ asendamisest läbivalt mõistega „tagamine“ ei olnud KredExi senine ametlik nimetus enam ajakohane ning selles ei väljendunud üheselt sihtasutuse tegevus. Samuti tuntakse sihtasutust avalikkuses nimekuju KredEx järgi.

SA KredEx on ka mitmete struktuurifondidest rahastatavate meetmete elluviija:

- Korterelamute renoveerimislaen;
- Elanike teavitamine elamute energiasäästlikkusest;
- Energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemise ning ehitusprojekti koostamise toetamine;
- Stardi- ja mikrolaenu käendus;
- Ettevõtluslaenude riiklike tagatiste ja kapitalilaenu programm;
- Allutatud laenu programm;
- Riiklik ekspordi krediidikindlustuse programm (elluviija KreEx Krediidikindlustus AS).

2010. aastal finantseeris KredEx 470 ettevõtja projekte

2011-05-06T11:19:00.002+03:00

2010. aastal käendas ning finantseeris KredEx allutatud laenu ja krediidiliiniga 470 ettevõtet kogusummas 108,6 mln eurot. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel pankadest ja KredExist kaasata täiendavat finantseerimist kokku 166,1 mln eurot, mis on 2009. aastaga võrreldes 43% rohkem.

Korterelamute laenukäendusi väljastas KredEx 2010.aasta jooksul 86, mille abil on pangast laenu võetud 3,5 mln euro, milles KredExi käendust oli 2,2 mln eurot. 2010.aastal kasutas pikaajalist ja soodsa intressiga renoveerimislaenu 152 korterelamut kokku 12,3 mln euro ulatuses.

KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul oodatakse 2011. aastal eelkõige korterelamute laenuturu elavnemist seoses nii energiahindade tõusu, kasvanud teadlikkuse kui ka KredExi poolt pakutavate märkimisväärsete toetustega.

Kui arvestada KredExi tegevusi lisaks eurotoetustele ka koos riigieelarveliste vahenditega, siis 2010. aasta põhitegevuse tulud moodustasid KredExil 80,6 mln krooni, kasvades 2009. aastaga võrreldes 61,2%. Tagatislepingute sõlmimise tasudest tulenevad tulud kasvasid 27,8% ehk 40,9 mln kroonini. Seejuures tõusid tulud nii ettevõtlus- ja eluasemelaenude käendustest kui ka eksporditagatistelt. Seoses väljastatud laenumahu kasvuga suurenesid ka tulud krediteerimistegevusest rohkem kui kaks korda ehk 21,3 mln kroonini. Tegevuskulud kasvasid 3%, ulatudes 26,9 mln kroonini, millele lisandusid Kliima- ja Energiaagentuuri tegevusega seotud kulud kogusummas 9,5 mln krooni.

2010. aasta jooksul maksti välja kahjusid kokku 57,5 mln krooni (2009. a. 43,9 mln krooni), millest enamuse moodustasid ettevõtluslaenude tagatistest tulenevad kahjud. Kogu tegutsemisaja jooksul alates aastast 2001 on KredEx välja maksnud kahjusid summas 159,5 mln krooni.

Tulevaste kahjude katteks moodustatud tehniliste eraldiste suurus kokku oli aasta lõpu seisuga 142,1 mln krooni, mis on 16,0 mln krooni enam kui eelmisel aastal. Eraldiste kasv on kooskõlas KredExi pikaajaliste eesmärkidega, mille kohaselt sihtasutus peab oma missiooni täitmiseks võtma piisavalt riske, ent säilitama aastate keskmisena siiski isetasuvuse. Seega üksikute aastate lõikes võidakse vastavalt tegelikult aset leidvate kahjujuhtumite suurusele teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid. Kokkuvõttes teeniti 2010. aastal kahjumit 6,4 mln krooni. 2009. aastal oli KredExi kasum 2,1 mln krooni.

Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 954,1 mln krooni.

KredExilt on renoveerimistoetust taotlenud 90 korterelamut

2011-04-29T15:35:00.002+03:00

Selle nädala seisuga on KredExile kokku laekunud 90 renoveerimistoetuse taotlust kogusummas ligi 1,9 mln eurot. Tehtud on 77 positiivset otsust rohkem kui 1,6 mln euro ulatuses, millest neljale korteriühistule on otsustatud eraldada 35% suurune toetus. 25% toetuse otsus on tehtud üheteistkümnele majale ja ülejäänud otsused on tehtud 15% toetuse eraldamise kohta. Esimene 35% toetuse otsuse saaja, Elvas asuv korterelamu, on praeguseks juba tööd lõpetanud ja toetuse väljamakse tehtud.

Kevade tulekuga on tõusnud taotlejate aktiivsus ning seejuures just 25% ja 35% toetuse taotlejate hulk, mis viitab sellele, et talve jooksul on tegeletud renoveerimisprojekti otsustega ja dokumentide kokkupanemisega ning nüüd on võimalik maja renoveerimine terviklikult ette võtta.

KredExist saab taotleda kuni 35% renoveerimistoetust, mis on mõeldud eelkõige KredExi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile.

Toetuse piirmäärad on 15%, 25% ja 35% projekti kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest. Toetatakse ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on teostatud alates toetustaotluse esitamisest ja heaks kiidetud kuni 30.11.2012.

KredExi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada taotluse Swedbanki või SEB panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, kes ei kuulu KredExi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega KredExile.

Uus meede ettevõtjatele - allutatud laen

2011-04-21T11:09:00.004+03:00

Maikuu jooksul avaneb ettevõtjatele KredExi kaudu uus meede "Allutatud laenu programm". Uus meede on suunatud eksportivatele või ekspordikavatsusega Eesti ettevõtjatele, kellel puuduvad projekti finantseerimiseks omavahendid, piisav tagatisvara või kelle projekti hindab pank liialt riskantseks. Meedet finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi rahadest.

Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on meetme eesmärgiks parandada ettevõtetele kapitali kättesaadavust, mis omakorda toetab ettevõtete kasvu ja laienemist.

Programmi raames hakatakse väljastama kahte erinevat tüüpi laenu: allutatud laenu tehnoloogia investeeringuteks ning samuti jätkatakse ettevõtjate tugipaketti kuulunud allutatud laenu pakkumist.

Tulenevalt majanduslangusest on ettevõtjatel täna jätkuvalt probleeme laenu ja liisingu saamisega, kuna näiteks keerukamatesse masinatesse ja seadmetesse investeerimisel nõutakse omafinantseeringut kuni 40%. Samas on ettevõtjate omafinantseerimisvõime veel endiselt nõrk, kuna majanduslanguse aastatel vähenesid nii ettevõtete käive, kasumlikkus kui ka omakapital. Endiselt ei ole taastunud võimalike tagatisvarade väärtused. Uue kasvufaasi ettevalmistamiseks on aga vaja teha tootlikkuse kasvule suunatud investeeringuid ning leida uusi välisturge.

EASi tehnoloogiainvesteeringu toetusmeede on tänaseks ammendunud ning suletud on ka täiendav tugipakett ettevõtetele kapitalile ligipääsu tagamiseks, mistõttu tekkiski vajadus uue laenumeetme järgi.

Laenuprogrammi mahuks on ca 27 miljonit eurot ning seda hakkab vahendama KredEx koostöös pankade ja liisingfirmadega. Laenumeede tehnoloogia investeeringuteks avaneb eeldatavasti mais, allutatud laenu pakkumine jätkub aga tõrgeteta ka praegu.

1212 päeva ja miljard eurot

2011-04-19T16:31:00.003+03:00

Eelmisel nädalal ületasime MKMi haldusalas eurotoetuste jagamisel miljardi euro piiri.

Kokku on meil sel perioodil 1,21 miljardit eurot eurotoetusteks ja ümmarguse numbri saime täis viimasel neljapäeval ehk 1212 päevaga alates praeguse perioodi esimesest rahastamisotsusest.

Esimene selle perioodi rahastuse saanud projekt MKMi haldusalas oli RIA poolt elluviidav Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programm, mis sai rahastusotsuse 19. detsembril 2007 kogusummas 50 miljonit krooni (3,2 miljonit eurot).

1212 päeva hiljem sai ERDFist täpselt samas summas rahastusotsuse Isoklaas OÜ. Selle otsusega ületasimegi miljoni eurose verstaposti MKMi kohustuste osas.

Vaadates perioodi algusesse tagasi võib öelda, et päris 1. jaanuaril 2007 me kohe toetuste jagamiseni ei jõudnud:

KredExi poolt oli käesoleva perioodi esimeseks võetud kohustuseks Stardi- ja Mikrolaenu käendusprogramm, mille rahastamine ESFist kinnitati 28. märtsil 2008.

EASi poolt otsustati perioodi esimesed toetused Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse meetme raames 1. aprillil 2008:
- SNP Projekt OÜ projekteerimise tarkvara soetamist toetati ESFist 3195 euroga ning
- Daire Oidemaa FIE juuksurisalongi avamist 1646 euroga.

Transpordi poolelt sai käesoleva perioodi esimese rahastusotsuse Saarte Liinide AS-i Piirissaare ja Laaksaare sadamate rekonstrueerimise projekt, mida toetati 11. septembril 2008 ERDFist ligi 1,8 miljoni euroga.

Aga see-eest on asjad kiirelt sujunud alates 2009. aastast.

Tänaseks kohustustega kaetud ühest miljardist eurost on reaalsete tegude ja kuludeni jõutud pisut alla poole miljardi euro ulatuses ning uuteks otsusteks ja valikuteks on jäänud veel 0,21 miljardit.

Seega tegemist veel on. Ja tahaks loota, et selle 1 miljardi ulatuses juba tehtud tegude ja eesmärgipäraselt kasutatud eurode üle võime rõõmustada 2012 lõpus.

Haljala liiklussõlme ehitamiseks eraldati 6,39 miljonit eurot

2011-04-05T09:45:00.007+03:00

Eile allkirjastas minister Juhan Parts otsuse, millega rahastatakse Lääne-Virumaal asuva Haljala liiklussõlme ehitustöid 6,39 miljoni euro ehk 100 miljoni krooniga.

Regio 2010

Tööde käigus projekteeritakse ning ehitatakse Haljala liiklussõlm koos 3,5 km pikkuse teelõigu ning sinna juurde kuuluvate jalg- ja jalgrattateede, vastava tunneli ja silla ning kogujateedega. Lisaks juba tehtud otsusele Haljala liiklussõlme ehitamisele on arutlusel ka projekti järgmised etapid.

Haljala liiklussõlm on esimene töö suuremast Rõmeda-Haljala teelõigu rekonstrueerimisest. Kokku planeeritakse ehitada 12,1 km pikkune 2+2 sõidurajaga teelõik ning lisaks Haljalale ka Aaspere liiklussõlm. Projekti järgmiste etappide väljaehitamine sõltub finantseerimisest, mis praegu on veel lõplikult lahendamata.

Maanteeamet on alustanud juba projekti hankemenetlusega ning ehitusega plaanitakse alustada juba eeloleval suvel. Objekti valmimisaeg jääb 2012. aasta lõppu.

Haljala liiklussõlme maksumusest tasub 85 protsenti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Visioon tuleviku transpordist

2011-04-01T14:32:00.004+03:00

Euroopa Komisjoni poolt avaldati sel nädalal transpordipoliitika kava, mis kindlasti hakkab tulevikus mõjutama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordialast tööd. Suurima muudatusena tahetakse näha senise maanteetranspordi osakaalu vähenemist ning raudtee ja meretranspordi osakaalu kasvu. Siin on näha ka video tänaste ja tulevaste transpordilahenduste võrdlustest: Perioodil 2007-2013 toetab EL Eestis strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringuid Ühtekuuluvusfondist 525 miljoni euroga ning regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamist Euroopa Regionaalarengu Fondist 101 miljoni euroga.

Ettevõtlikkusprojektide konkursi tulemused

2011-03-24T15:19:00.003+02:00

Sellel nädalal tegi EAS avalikuks Ettevõtlikkusprojektide konkursi võitjad. Kokku rahastatakse 114 taotluse hulgast 14 projekti kogumahus 63 400 eurot:

1. Õpilasfirma - võimalus Sinu jaoks?! (Tartu Ärinõuandla)
2. Eesti Parim õpilasfirma 2011 (Junior Achievement Eesti SA)
3. Be Wise (JCI Tallinn MTÜ)
4. Tartumaa noored ettevõtliku vaimu ja tegudega läbi aasta (Tartu Ärinõuandla)
5. Noorte ettevõtlikkuse arendamine Eesti Noorte Foorumil (AIESEC Eesti MTÜ)
6. Pärnumaa noorte ettevõtlikkuse nädal (Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus)
7. Garage 48 Tartusse (Garage 48 SA)
8. Garage 48 Tallinnasse (Garage 48 SA)
9. Kolmkõla: ettevõtlikkus, loovus, teadmised (Junior Achievement Eesti SA)
10. Ettevõtlusmäng "Värske Pilk" (Loovusait MTÜ)
11. Karjääriplaneerimine ja ettevõtlusharidus Rocca al Mare koolis (Rocca al Mare kool)
12. Rahvusvaheline start-up workshop ja pitching contest (BDA Consulting OÜ)
13. Noorte ettevõtluse ärgitamise töötuba (Põlvamaa Arenduskeskus SA)
14. Ettevõtlikuks nooreks Järvamaal (Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus SA)

Ettevõtlikkusprojektide konkurss kuulutati välja vana aasta viimasel nädalal ning selle raames oodati ettevõtlikkuse arendamisele ja ettevõtlikkusteadlikkuse tõstmisele suunatud projekte, mille esmaseks sihtgrupiks oleksid potentsiaalsed ettevõtjad, õpilased, üliõpilased, õpetajad või õppejõud. Ettevõtlikkusprojektide konkurss on osa Ettevõtlus- ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmist, mida rahastatake Euroopa Sotsiaalfondist.

Algab IT-teemaline hariduslik ulmekomöödia

2011-03-11T14:44:00.001+02:00

Järgmisel kolmapäeval, 16 märtsil esilinastub hariduslik teleseriaal „IT-planeet“, mis tutvustab meelelahutuslikul viisil arvutite ja turvalisusega seotud teemasid. IT-teemaline ulmekomöödia on eetris kolmapäeviti kell 21.00 kanalis TV3.

Meelelahutuslik ulmeseriaal algab tulnukate jõudmisega planeedile Maa. Nende koduplaneedil on arvutid küll olemas, kuid need toimivad hoopis teistmoodi, kui meie harjunud oleme. Külalised hakkavad koos kohaliku tulnuka-uurijaga avastama arvutitega seotud igapäevamaailma – otsivad endale sobiva operatsioonisüsteemiga arvutid, avastavad sotsiaalvõrgustikud ja interneti võimalused ning maadlevad seadmete ühendamisega.

CERT Eesti infoturbe eksperdi Tarmo Randeli sõnul on teleseriaali eesmärk tutvustada lihtsal moel arvutitega seotud teemasid, mitte konkreetseid oskusi õpetada. Inimeste arvutid ja nende seadistused on nii erinevad, et sellest poleks televaatajale kasu. Pigem soovitakse arvutikasutajatele anda ülevaate erinevatest arvuti kasutamisega seotud võimalustest ja probleemidest.

Seriaali jaoks valmistati viis tonni kaaluv tulnukalaev ning kogu selle sisustus. Võtete käigus sai kodu Tallinna Loomade Hoiupaigast leitud koer, kes oli Laika osatäitja.

Pilte tulnukate tegemistest ja arvutialast nõu jagab tulnukalaeva Facebooki leht: http://www.facebook.com/pages/IT-planeet/138366686228916

Osades: Tiit Lilleorg, Kristjan Sarv, Indrek Ojari, Mari-Liis Lill, Voldemar Kuslap. Tellija: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.
Tootja: Nafta.
Seriaali rahastab EL Regionaalarengu Fond.

Kose-Aruvalla teelõik sai EL toetuse

2011-03-08T11:25:00.003+02:00

Eelmisel nädalal tegi Euroopa Komisjon positiivse otsuse Aruvalla-Kose teelõigu ning eelmise aasta oktoobris avatud Mäo möödasõidu ehituse rahastamiseks. Kahest suurest ehitusest koosnev projekt läheb kokku maksma 88,5 miljonit eurot (1,384 miljardit krooni), millest 85% tuleb Euroopa Liidu toetusena Ühtekuuluvusfondist.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et nüüdseks on takistused ehituseks maas ja saab ükskord ehitusega edasi minna. „Tallinn-Tartu maantee tuleb ehitada neljarajaliseks, see on meie suur eesmärk,“ lisas ta. Ehitustööde käigus rekonstrueeritakse 13,4 kilomeetri pikkune Aruvalla-Kose teelõik neljarealiseks esimese klassi maanteeks koos ristmike, koguja- ning kergliiklusteedega.

Aruvalla-Kose teelõigu ehitamisega soovib riik alustada juba lähikuudel ning kasutamiseks avatakse see hiljemalt 2013. aasta suvel.

Taba naelapead!

2011-03-07T13:57:00.006+02:00

Tänasest alustab KredEx reklaamikampaaniaga, mille eesmärk on tutvustada korterelamute tervikliku renoveerimise võimalusi ja toetusi. Kampaania kannab nime "Taba naelapead!" ning selle viivad ellu reklaamiagentuur Creatum, BTL-agentuur Momentum ning meediaagentuur Media House.

Kampaania rõhutab korterelamu renoveerimisel terviklikke lahendusi ning tutvustab KredExi meetmeid, milleks on:
- korterelamu renoveerimistoetus;
- energiaauditi, ehitusekspertiisi ja ehitusprojektitoetus;
- soodusintressidega korterelamute renoveerimislaen;
- käendus korterelamutele pangalaenu tagatiseks.

Digi-TV ja mobiiltelefon avalike teenuste osutamisel

2011-03-03T11:17:00.003+02:00

Veebruaris valmis uuring digi-TV ja mobiiltelefoni kasutusvõimalustest avalike teenuste osutamisel. Kui seni on avalike teenuste efektiivsema ja mugavama osutamise kanaliks olnud peamiselt internetiühendusega arvuti, siis tehnoloogia areng ja nutitelefonide populaarsuse kasv pakuvad üha rohkem võimalusi avalike teenuste osutamise tõhustamiseks. Nende võimaluste tuvastamiseks tellis MKM uuringu, mille viisid läbi poliitikauuringute keskus Praxis ning e-Riigi Akadeemia. Uuring rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Uuringuga on täispikkuses võimalik tutvuda siin, kuid kiire ülevaate saamiseks tõime välja mõlema kanali olulisemad eelised ning valdkonniti juba konkreetsemad võimalikud teenused:

Digi-TV eelised:

1. Digi-TV vahendusel avalike teenuste osutamise peamised eesmärgid on: paremate teenuste pakkumine, digitaalse lõhe ületamine, kulude kokkuhoid, aktiivse sideme loomine riigi ja kodanike vahel.
2. Näited digi-TV vahendusel praegu pakutavatest teenustest on: riigi infoteenused, juriidilinenõuanne, tööturuteenused, tervishoiusüsteemi info, arsti vastuvõtule registreerimine, kordusretsepti tellimine, transpordiinfo.
3. Igas perekonnas on tõenäolisemalt teler, kui internetiühendusega arvuti, mistõttu annab digi-TV võimaluse jõuda vajalike teenustega nö. infovaesteni.
4. Digi-TV on sobiv kanal kiirete vastuste saamiseks, sh. olukordadeks, mis ei vaja detailseid läbirääkimisi.
5. Digi-TV on täna veel uus ja arenev kanal teenuste osutamiseks ning kasutajatel on selle vastukasvav huvi.

Mobiilside eelised:

1. Mobiiltelefonide kasutajate arv maailmas on pidevas tõusutrendis, paralleelselt tõuseb mobiilsete seadmete võimekus.
2. Mobiilitehnoloogia eeliseks on seadmete funktsionaalsuse, töökindluse, samal ajal lihtsuse ja hinna positiivne suhe.
3. Tehnoloogia areng viib selleni, et telefoni vahendusel saab teha samu toiminguid, mida võimaldab arvuti.
4. Mobiilteenused võivad esineda nii ühesuunalise teavitusteenusena kui täita üht funktsiooni teiste kanalitega kombineeritud teenusest.
5. Mobiiliteenustega jõutakse laiema elanikkonnani kui traditsiooniliste e-teenustega. Mobiilitehnoloogia on mõeldud nii kasutajatele, kellel puudub interneti kasutamise kogemus ja tahe, kui neile, kelle eelistuseks on mobiiltelefon teenuste kasutamisel.

Valdkonniti toodi mõlema kanali puhul välja järgmised võimalused:

Tervishoid digi-TV-s
-Digi-TV vahendusel on võimalik pakkuda adekvaatset ja atraktiivset terviseinfot. Samuti saab anda infot tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta ning broneerida sobiv arstiaeg, saada valitud ajal meeldetuletus jne.
-Terviseinfo: digi-TV vahendusel saab pakkuda teavituskampaaniate tõhusamaks elluviimiseks erinevaid terviseharidusliku sisuga filme (nt kuidas tunda ära puugihammustust ja käituda selle korral)
-Patsiendid saaksid digi-TV vahendusel tervishoiuasutuse infosüsteemi edastada oma terviseandmeid (nt vererõhu, veresuhkru näitaja vms.)
-Teated, kinnitused, meeldetuletused arsti vastuvõtule registreerumisest, ravimite manustamiseks, kohustuslikeks ja soovituslikeks tervisekontrollideks.
-Online konsultatsioonid läbi videokõne.

Tervishoid mobiilsides
-Samuti võimalik kasutada terviseinfo ja tagasiside edastamiseks ning teadete, kinnituste, meeldetuletuste saamiseks.
-Rakendused enda tervise juhtimiseks ? nt normaalkaalu saavutamiseks, raseduse jälgimine, unerütmide jälgimine.
-Mobiilset positsioneerimist on võimalik kasutada haiguste tekkes, et jälgida nakkushaiguste levikut.

Haridus digi-TV-s
-Õppekavas vajalike õppefilmide koondamine ja kättesaadavaks tegemine: andes koolidele ning eKooli kaudu õpilastele ja vanematele ligipääs neile kõikjal Eestis. Seeläbi on võimalik kokku hoida õppefilmide levitamise ja soetamise kuludelt.
-Online- ja salvestatud loengukursused, vajadusel saab ligipääsu autoriseerida.
-eKooli rakendus digi-TVs.
-Aitab leevendada väikekoolide probleeme, kus on raskusi teatud ainete õpetajate leidmisega. Aineõpetaja saab tundi anda digi-TV vahendusel ning kohapeal abistab klassijuhataja või abiõpetaja.

Haridus mobiilsides
-Kiired teated kooli, õpilase ja lapsevanema vahel, nt. automatiseeritud teated lapse koolist puudumise kohta.
-Eksamihinnete automaatteavitus.
-Online testid mobiilis enesekontrolliks.

Tööturg digi-TV-s
-Vabade töökohtade pakkumine koos töö kirjeldustega (vajadusel koos vastava videoga).
-Koolitusvõimaluste pakkumine koos selgitavate videotega.

Tööturg mobiilsides
-Kiire infoedastus vabanenud töökohtadest (ka asukohapõhine).
-Nn ootel (stand-by) olekus töösoovijatele pakkumiste tegemine (nt. hommikul teatasid 2 medõde haiglasse, et nad on haiged ja ei saa tööle tulla ? saadetakse SMSid stand-by peal olevatele töötajatele/töösoovijatele võimalusest ? kes esimesena tagasi helistab, saab töö).

Hädaolukorrad ja inimeste turvalisus digi-TV-s
-Kriisiteavitused otse ekraanile sõltumata jälgitavast telekanalist, sh lokaalse iseloomugakriisiteated.
-Turvalisust õpetavad video-koolitusmaterjalid (kuidas testida oma suitsuandurit, kuidaskaitsta kodu murdvaraste eest jms).

Hädaolukorrad ja inimeste turvalisus mobiilsides
-Kriisiteavitus, sh lokaalne. Võimalikud alternatiivid SMS ja kärjeteade (cell broadcast).
-Naabrusvalve piirkonnad – palju ringiliikuvad inimesed (nt takso-, bussijuhid) saavad teateidSMSiga kadunud inimestest, varastatud autodest jne.

Põllumajandus ja metsandus digi-TV-s
-Hoiatused lähenevatest ilmamuutustest ja muudest ohtudest.
-Meeldetuletused seoses põllumajandusregistritele esitatavate andmetega.

Põllumajandus ja metsandus mobiilsides
-Hoiatused lähenevatest ilmamuutustest ja muudest ohtudest.
-Meeldetuletused seoses põllumajandusregistritele esitatavate andmetega.
-Eraisiku kalapüügiloa ostmine, riigimetsast kuuse ostmine jms lihtsamate teenuste/kaupadeeest tasumine.

Liiklus ja transport digi-TV-s
-Kohalike sõiduplaanide kuvamine koos graafikus olemisega.
-Teavitused muudatustest sõiduplaanides.
-Reisi planeerimine ja visualiseerimine.
-Piletite ostmine.

Liiklus ja transport mobiilsides
-Teavitused muudatustest sõiduplaanides ja hilinemistest.
-Piletite ostmine.

Kodanikumeedia digi-TV-s
-Kodaniku-TV koos omavalitsusega – saaks vaadata kodukanditeemalisi materjale, vastavaltelukohale relevantsete detailplaneeringute infot jms. Omavalitsus peab tegema koostööd, etfiltreerida ja avada/sulgeda sisu. Igale KOVil oleks tarvis tagada oma materjalidekättesaadavus, kuid süsteem võib olla ühine.
-Rahvahääletused, nõuküsimised (valikutega) olulistel teemadel nö. kogukonnapõhisedotsused.
-Valimiste eel võimalus tutvuda oma valimisringkonna kandidaatide profiilidega digi-TVvahendusel.

Kodanikumeedia mobiilsides
-Rahvahääletused nö. kogukonnapõhised otsused.
-Vabas vormis arvamuste avaldamine SMS-ga (kajastub kodulehel/digi-TVs)

Selgusid parimad e-teenused

2011-02-22T13:23:00.003+02:00

Täna kuulutati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja Eesti parimad e-teenused. E-äri ja ettevõtluse kategoorias võistles kokku 33 projekti, mille hulgast valiti parimaks isepankur.ee.

E-valitsuse kategoorias valiti 15 projekti hulgast parimaks Eesti elektroonilise majandusaasta aruannete keskkond.

E-tervise vallas oli vaieldamatu võitja Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept.

E-meelelahutuse ja mängude kategoorias noppis tiitlivõidu Elioni minuTV, mille kaudu saavad digitelevisiooni vaatajad määrata arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete meeldetuletusi ning panna saated salvestama.

E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks e-teenuseks ajaloo infopank Histrodamus, mis pakub võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks õppimiseks ning seda ka inglise ja vene keeles.

Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kuna žürii hinnangul polnud neis kategooriates tänavu piisava tasemega projekte Eesti parima e-teenuse tiitli omistamiseks.

Iga kategooria võitja saadetakse aprillis e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Sarnased konkursid on varem toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all.

EstWin projekti rahastusest

2011-02-11T11:49:00.001+02:00

Eelmisel aastal alustati internetivõrgustiku EstWin ehitamist, mis võimaldab pakkuda ülikiiret internetiühendust kõikides Eesti maapiirkondades. Täna kirjutati alla määrus, millega loodi õiguslik raamistik projekti finantseerimiseks Siseministeeriumi poolt 12,8 miljoni euroga (200 mln krooni) ning lähemate nädalate jooksul on põllumajandusministri lauale jõudmas määrus, millega kinnitatakse 6,4 miljoni euro (100mln krooni) suunamine antud projekti.

2010. aasta suvel alguse saanud ehitustööde esimese etapi alustamiseks eraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 55 miljonit krooni (3,5mln eurot). EstWin projekti rahastatakse koostöös kolme ministeeriumi, erasektori ning Euroopa Regionaalarengu Fondiga ning hinnanguliselt läheb kogu projekt maksma 96 miljonit eurot.

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi 2010 kokkuvõte

2011-02-03T13:47:00.001+02:00

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi kolmandal tegevusaastal pöörati põhitähelepanu viiele tegevusvaldkonnale – riigiportaal „eesti.ee“ tutvustamisele, riigi infosüsteemi võimaluste teavitamisele, üldise turvateadlikkuse tõstmisele, riigi otsustusprotsessides osalemise võimaluste laiendamisele ning riigi infosüsteemide koosvõime suurendamisele.

Üheks olulisemaks teavitustegevuseks võib pidada eesti.ee kuuajalist teavituskampaaniat, mis toimus jaanuaris. Kampaania käigus uuendati eesti.ee logo ning pöörati senisest enam tähelepanu maapiirkondade elanike teavitamisele, kes kõige rohkem riigiportaali e-teenuseid vajavad. Kampaania raames toimus riigiportaali tutvustav ringsõit 8 Eesti linnas, kus tutvustati Eesti elanikele portaali võimalusi, lisaks viidi läbi portaali-teemalisi mänge ning inimeste meelt lahutasid rahvalemmikud Tanel Padar, Ivo Linna ja Anti Kammiste. Kampaania üks eesmärke oli kutsuda inimesi üles aktiveerima oma @eesti.ee e-posti aadress, mis on ametlik suhtlusvahend riigi ja kodaniku vahel. Loodi kampaaniasait: www.eesti.ee/kampaania ning fännileht Facebookis, millega on tänaseks liitunud üle 1800 inimese. Kogu kampaania vältel tõusis riigiportaali külastatavus üle 50%. Toetudes Google Analytics andmetele suurenes portaali külastuste arv 1,5 korda ning püsis esimesed neli nädalat stabiilselt kõrgena (6500lt 10 000 külastuseni päeva).

Riigi infosüsteemi võimaluste tutvustamise raames viidi aasta jooksul läbi 58 koolitust-infopäeva ja 1 infoühiskonna konverents, kus osales kokku üle 2045 inimese. Anti välja eesti- ja ingliskeelne infoühiskonna arenguid tutvustav aastaraamat, valmis riigi infosüsteemi võimalusi tutvustav interaktiivne juhend era- ja avalikule sektorile, poliitikakujundajatele ja meedia esindajatele. Juhendist saab ülevaate riigi infosüsteemist üldiselt ning samuti kirjeldatakse andmekogude/infosüsteemide loomist, haldamist ja lõpetamist. November nimetati hea e-teenuse kuuks ning kuulutati välja konkurss Eesti parim e-teenus 2011. Konkursile esitati 71 taotlust, mis on läbi aegade kõrgeim tulemus, võitjad 8-kategoorias selguvad märtsis. Võitjatel on võimalus osaleda rahvusvahelisel e-teenuste konkursil World Summit Award.

Programmi üks prioriteete on tõsta elanike aga ka avaliku sektori ja ettevõtjate teadlikkust turvalisest Interneti kasutusest. Tegevussuuna raames koolitati aasta jooksul kokku üle 450 IT-spetsialisti, info- ja küberturbe eksperdi. Aasta lõpus alustati IT-teemalise tv-sarja väljatöötamist. 10-osaline seriaal jõuab Eesti televaatajateni 2011 kevadhooajal.

2010.a. sügisel alustati kaks aastat vältava suurprojektiga riigi otsustusprotsessides osalemise võimaluste laiendamisega ehk eDemokraatia tegevuste elluviimisega. Kavas on läbi viia e-demokraatia olukorra monitooring Eestis ja analüüs, koostada poliitikasoovitusi, tutvustada e-kaasamise/e-osaluse oskusi ja võimalusi ning levitada Eesti e-demokraatia alast kogemust rahvusvahelisel areenil. Projekt kestab 2012.a. lõpuni.

2010.a. lõpuks valmis uuendatud riigi koosvõimeraamistik ning hetkel on käsil veebide koosvõime raamistiku väljatöötamine, milles fikseeritakse riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste veebide ja portaalide üldised arhitektuurilised põhimõtted ning nõuded nende organisatsioonilisele ja semantilisele koosvõimele. 2011.a. jätkub tarkvara raamistiku dokumendi väljatöötamine, milles fikseeritakse riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste tarkvara kasutamise üldised põhimõtted.

Kogu programmi tegevuse tulemusena on juba täna näha häid tulemusi. Kui 2007.a. ei osanud tervelt 57% Eesti elanikest nimetada ühtegi avalikku e-teenust, siis tänane situatsioon on tunduvalt parem ning vaid 41% ei tea riigi poolt pakutavaid e-teenuseid. 63% elanikest on kasutanud vähemalt ühte avalikku e-teenust, mis näitab selgelt tendentsi, et viimastel aastatel on elanike teadlikkus avaliku sektori e-võimalustest paranemas.

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi elluviidud tegevuste maht oli 2010.aastal 7 508 867 krooni, mis rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

2010. aasta kokkuvõte

2011-01-24T11:57:00.001+02:00

31.12.2010 seisuga maksis MKM välja üle 185 miljoni euro ehk 2,9 miljardit krooni (185 mln €) eurorahasid, mis moodustab 71% planeeritust. Kohustusi võtsime aasta jooksul 3,4 miljardi krooni (217 mln €) ulatuses ehk 89% planeeritust.

Teen siinkohal väikse ülevaate miks ja kuidas need numbrid just sellised said.
Esmapilgul hakkab kindlasti silma, et alatäitsime plaane. Ja et masu ajal või ka selle lõppedes oleks ju ometi võinud eurotoetusi maksimaalselt kasutada. Paraku just masu oli ka eurorahade kasutamisel peamiseks aeglustajaks. Näiteks oli paljudel potentsiaalsetel toetuse taotlejatel probleeme likviidsusega ja seeläbi omafinantseeringu leidmisega projektile toetuse taotlemisel. Ka paljud juba planeeritud tegevused veniseid toetusesaajate omavahendite puudumise tõttu. Ja nagu meediaski palju räägitud, oli erakordselt palju suurte hangete vaidlustusi, mis taaskord venitasid objektide valmimist ja väljamakseid.

Rääkides aga valdkondade kaupa, võime öelda, et kokkuvõttes läks väga hästi ettevõtlusel ja infoühiskonnal.

Ettevõtluses täitsime plaane 110% makstes välja 1,18 miljardit krooni (75 mln €). Kohustuste osas sai plaan täidetud lausa 156% ehk kokku 1,44 miljardit krooni (92 mln €).
Meetmetest läks lausa üle ootuste hästi stardi- ja kasvutoetusel (274,4% väljamakseid), välismessitoetusel (237,3%) ja turismitoodete arendamise projektidel (176,2%). Probleeme oli aga arendustöötaja meetme ning eksporditurunduse toetusega (viimane on tänaseks juba liidetud välismessi ja ühisturunduse meetmega ning koostoimivana näitab kasvutrendi).
Aasta märksõnadeks võib öelda uute ettevõtlusega alustajate hüppelise kasvu, populaarse tehnoloogiainvesteeringute meetme III vooru – kust toetatakse 76 suurt investeeringu projekti ning ekspordi meetmete liitmise üheks selgemaks ja tegusamaks meetmeks.

Infoühiskond täitis väljamaksete plaani 94% ulatuses (252 mln krooni ehk 16 mln €) ning kohutuste plaani lausa 176% ulatuses (398 mln krooni ehk 25 mln €).
Suurimateks saavutusteks võib pidada lairiba meetme vooru ning riigi infosüsteemide eurole ülemineku toetamist.

Elamumajanduses täitsime plaane väljamaksetes 71% ulatuses (4,7 mln krooni ehk 300 000 €) ja kohustusi 81%-ga (4 mln krooni ehk 255 000 €). 100%-list täitmist tõmbas alla teavitamise meetme väiksed väljamaksed – nimelt teavitamist ei olnud nii suures mahus üldse vaja, kuna energiasäästumeetmetel läheb hästi ning leidsime, et lihtsalt plaani täitmiseks pole vaja raha kulutada.
Aasta jooksul sai korterelamu energiasäästu meetmest audititoetust 590 ja renoveerimislaenu 135 projekti.

Transpordil aga ei läinud eelmisel aastal väljamaksete osas nii hästi kui lootsime – kokku tuli väljamakseid vaid 53% planeeritust (1,4 miljardit krooni ehk 89 mln €) ja kohustusi 49% (1,2 miljardit krooni ehk 76 mln €). Alatäitmise põhjused on valdavalt kõik hangete venimise ja vaidlustamise taga. Selge, et masu ajab ettevõtteid haarama igast õlekõrrest, kuid tõdeme, et see on meile suuri probleeme valmistanud. Loodame, et perioodi lõpuks saame siiski kõik planeeritud projektid valmis.
Positiivsena tuleb 2010. aasta kohta välja tuua valminud Filtri-Veerenni ülesõidu ja Piirissaare-Laaksaare sadamate renoveerimise lõppemise.

Käesolevaks, 2011. aastaks on väljamaksete prognoos 248 mln € (ligi 3,9 miljardit krooni).

Eesti investeerib turismi edendamisele Leedust kaks korda rohkem

2011-01-12T17:36:00.003+02:00

Leedu nädalaleht Veidas tõi esmaspäeval välja kõigi Baltimaade turismi edendamiseks tehtavad kulutused 2011. aastal. Kolme riigi võrdluses panustab käesoleval aastal kõige enam Eesti rohkem kui 5 miljoni euroga. Läti turismiedendamise kava näeb 2011. aastal ette kulutusi 3 ning Leedu ligi 2,5 miljonit eurot.

Lisaks oli riigiti välja toodud 2009. aasta turismi osa SKP-st, mis Eestis moodustas 7%, Lätis 4% ning Leedus 2,6%.

Allikas BNS

Kuigi Eestis on meil mitmeid erinevaid meetmeid välisturistide külastatavuse suurendamiseks, siis Leedu nädalaleht võttis võrdluses arvesse ainult Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi, kuid lisaks sellele toetame ka ettevõtjate ning avalike ja kolmanda sektori organisatsioonide turismiturundustegevusi. Seega võime julgelt väita, et tegelikkuses on meie selle aasta ambitsioonid veelgi suuremad.

Kogu 2007-2013 perioodi jooksul investeerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium turismiturundustegevustesse läbi Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi 25,4 miljonit eurot, millest 19,5 miljonit rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Taotlusvoor: Rahvusvaheliste kultuuriürituste ja konverentside toetamine

2011-01-10T12:17:00.005+02:00

Kuni 7. märtsini saab EASi kaudu taotleda toetusi rahvusvaheliste konverentside ja kultuuriürituste kavandamiseks ja läbiviimiseks Eestis ning turundustegevuseks välisriikides. Vooru eelarve on 640 000 eurot, mida kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Toetuse minimaalne suurus ühe kultuuriürituse kohta on 19 000 eurot ja maksimaalne suurus 64 000 eurot ning ühe konverentsi kohta 15 000 - 32 000 eurot. Nõutav omafinantseering on vähemalt 30% toetatavatest kuludest. Korraga saab toetust taotleda ühele projektile ning toetamisele ei kuulu tulu teenivad üritused.

Toetust võib taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik. Taotluste esitamise tähtaeg on 07.03.2011. Enne taotluse esitamist on soovitatav käia ka EASi eelnõustamisel.

Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamise meede on välja töötatud MKMi ja EASi koostööna ning selle eesmärgiks on suurendada Eestit külastatavate välisturistide ööbimiste arvu Eestis.

Muudatus KredExi käendusega stardilaenu taotlemisel

2011-01-04T15:16:00.004+02:00

Alates käesoleva aasta algusest on KredExi käendusega stardilaenu võimalik taotleda üksnes pangast. Senini oli võimalus taotleda stardilaenu ka EASi vahendusel, kuid laenu taotlemisprotsessi lihtsustamiseks saab stardilaenu taotlev ettevõte edaspidi stardilaenuga seotud toimingud teha ühes kohas - pangas.

KredExi stardilaen on mõeldud alustavate ja kuni 3 aastat tegutsenud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning FIE-de uute investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks. Nimetatud laenu saamise eelduseks on äriplaani olemasolu, mille ettevalmistamiseks saab vajadusel tasuta konsultatsiooni maakondlikest arenduskeskustest. Erinevalt tavapärasest laenutootest piisab stardilaenu puhul ettevõtjal tagatise seadmisel isiklikust käendusest, mis katab 30-40% laenusummast. Ülejäänud, tagamata osale annab KredEx omapoolse käenduse.

KredExi käendusega stardilaenu saab taotleda kuni 64 000 euro ulatuses. Sellest kuni 32 000 eurot saab kasutada nii investeeringute kui ka käibekapitali finantseerimiseks, 32 000 eurot ületavat summat saab kasutada ainult investeeringuteks.

KredExi käendusega stardilaene on väljastatud alates 2008. aasta märtsist. Peamiselt kasutavad ettevõtjad stardilaenu tegevuse alustamiseks või laiendamiseks, investeeringuteks põhivarasse ja välisturgudele sisenemiseks. Stardilaenu väljastavad Swedbank, SEB Pank, Eesti Krediidipank ja Marfin Pank.

KredExi käendusega stardilaen on osa Stardi- ja mikrolaenu käendusprogrammist, mis on välja töötatud MKMi poolt eesmärgiga soodustada uute elujõuliste ettevõtete teket ning alustavate ettevõtete kasvuvõimet. Programmi eelarve on 6 012 808 eurot.

Ettevõtlikkusprojektide konkurss

2010-12-30T16:36:00.005+02:00

Sel nädalal kuulutas EAS välja ettevõtlikkusprojektide konkursi, mille raames oodatakse ettevõtlikkuse arendamisele ja ettevõtlikkusteadlikkuse tõstmisele suunatud projekte, mis tuleb ellu viia ühe aasta jooksul. Projekti esmaseks sihtgrupiks peaksid olema potentsiaalsed ettevõtjad, õpilased, üliõpilased, õpetajad või õppejõud.

Ettevõtlusteadlikkuse tõstmisega tahame noortele inimestele nende karjäärivalikul ja nende juhendajatele teadvustada ettevõtlusega seotud võimalusi ja ohte. Ettevõtlikkuse arendamise all on mõeldud ettevõtlikkusega seotud hoiakute ning oskuste ja teadmiste kujundamist nagu loovus, avatus, julgus, koostöövalmidus, tegevuste eesmärgistatus ning samuti algatus- ja juhtimisvõime.

Projekti sisuks võib olla koolitusprogrammide väljatöötamine ja elluviimine; koolituste, messide, konverentside ja nendega kaasnevate materjalide ettevalmistamine, ürituste läbiviimine; valdkondlike koostöövõrgustike algatamine; infomaterjalide koostamine; teavituskeskkondade loomine; teavituskampaaniate, konkursside ja õppereiside korraldamine; rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemine jms.

Iga taotleja saab esitada kuni kaks projekti. Projektide esitamise tähtaeg on 21.01.2011. Ettevõtlikkusprojektide konkurssi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Jõulusoovid Toetustaskult

2010-12-25T19:30:00.004+02:00

Rõõmsaid jõule ja ettevõtlikku uut aastat kõigile Toetustasku poolt! Vaata meie pühadesoove siit.

Euro tulek teeb eurotoetuse taotlemise soodsamaks

2010-12-23T09:16:00.003+02:00

Kuigi euro kasutuselevõtu kurss on meilgi 15.6466, ei takistanud see majandusministeeriumil kroonide eurodeks ümardamisel kasutada taotlejate jaoks soodsamat kurssi.
Peatse rahavahetuse põhisõnum on olnud, et euro hindu ei tõsta. Majandusministeeriumi haldusalas jagatavate eurotoetuste puhul aga leidsime, et miski ei takista euro tulekut soodsamaks teha.

Nii on alates esimesest jaanuarist kõikide meie eurotoetuste maksimumsummad ümardatud suuremaks (toetust saab taotleda rohkem) ja miinimumsummad väiksemaks (ka väiksem projekt võib saada toetuse).

Mõte ümardada kroonid eurodeks toetuse taotlejate kasuks sai alguse sealt, et kasutades fikseeritud kurssi oleksime määrustesse jätnud üsna kummalised piirmäärad:

näiteks kui toetuse miinimumsumma oli 100 000 krooni ja maksimum 500 000, siis eurodes oleks see välja näinud nii:
6391,16 ja 31955,82.

Eurotäpsusega ümardamise korral 6391 ja 31956…

Leidsime, et ei ole mõistlik taotlejaid sellistesse piiridesse suruda.
Seetõttu vaatasime üle kõik erinevad toetused ja töötasime välja oma ühtse ümardusmetoodika, kus pearõhk on sellel, et ümardamine oleks kasulik toetuse taotlejale.

Metoodika järgi ümardasime järgmiselt:
alla 1000 eurosed summad on ümardatud 100 euro täpsusega,
sealt edasi kuni 100 000 eurosed summad 1000 euro täpsusega,
kuni 5 000 000 eurosed summad 10 000 euro täpsusega,
ja üle 5 000 000 eurosed summad 100 000 euro täpsusega.
Ja ümardasime siis alati selles suunas, mis on taotlejale kasulikum.

Kõik uued määrad on alates 1. jaanuarist nähtavad nii meie veebis, kui ka näiteks EASi kodulehel.

Juba tehtud toetusotsuste puhul kasutasime sõnakuulelikult fikseeritud kurssi 15,6466.

P.S infoks kõigile projektirakendajatele: otsust, millega toetuse kasutamine võimalikuks tehti, muuta ei tule. See kehtib edasi ka 1. jaanuaril.

Ilusat pühadeaega kõigile ja jääme eurot ootama – ainult 9 päeva veel…

Toetustasku nüüd ka YouTube'is

2010-12-17T17:05:00.002+02:00

Oleme viimaste aastate jooksul valminud struktuuritoetusi tutvustavad edulood ja reklaamklipid üles laadinud YouTube'i Toetustasku nime alla, et need oleks nähtavad kõigile ja alati.

Praeguseks on üles laetud seitse klippi, sealhulgas viis "Ettevõtlustsirkust", üks edukas innovatsiooniosaku kasutamislugu ning kohvik Mooni avamine. Lähemas tulevikus laeme sinna üles veel mitmeid teisigi videolugusid eurotoetuste edukast kasutamisest. Head vaatamist!

52 taotlust rahvusvahelise spordiürituse toetamiseks

2010-12-10T11:31:00.002+02:00

24. septembrist 29. novembrini avatud Rahvusvaheliste spordiürituste taotlusvooru laekus 52 taotlust kogusummas 40 miljonit krooni. Vooru kogueelarve on 5 miljonit krooni.

Meede on välja töötatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi koostööna ning selle eesmärgiks on toetada rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist Eestis, mille kaudu suureneb väliskülastajate ööbimiste arv, väheneb turismi hooajalisus ning seeläbi pikeneb turismihooaeg. Samuti suurendavad taolised üritused Eesti rahvusvahelist tuntust ja turismitoodete nõudlust regionaalsel tasandil ning tõstab ürituste rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Toetuse suurus on 300 000 kuni 1 000 000 krooni ühe ürituse kohta ning on mõeldud mittetulunduslike ürituste korraldamiseks.

Rahvusvaheliste spordiürituste taotlusvoor oli üks kolmest etapist rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamise teisest taotlusvoorust. Järgmises etapis toetatakse rahvusvaheliste konverentside ja kultuuriürituste läbiviimist, milles Toetustaskus kindlasti tulevikus ka kirjutame. Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamist kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EASi abiga uutele sihtturgudele

2010-12-03T11:46:00.009+02:00

Ekspordiarenduse toetuse raames on EASist võimalik taotleda sihtturu nõustamistoetust ning saada abi välisekspertide leidmisel, esmaste kontaktide loomisel ning ekspertidele tööülesannete ja hinnapäringute koostamisel.

Toetuse abil palgatud väliskonsultantide abil on võimalik uurida näiteks oma toote konkurentsivõimet, määratleda sihtrühmi ning loomulikult kaardistada konkurentide tegevust sihtturul. Hetkel saab kogenud väliskonsultantide teenust kasutada Norras, Rootsis, Suurbritannias, Taanis, Hollandis ja Saksamaal.

Sihtturu nõustamistoetust saavad taotleda nii välisturul tegutsemist alles alustavad kui ka juba tegutsevad ettevõtted ning ekspordiplaani selle taotlemisel esitada pole vaja. Eelduseks on aga EASis eelnõustamisel käimine, kus arutatakse läbi ettevõtte plaanid ja võimalused.

Maksimaalne toetussumma on kuni 150 000 Eesti krooni, millega kaetakse kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Sihtturu nõustamistoetust rahastatakse Regionaalarengu Fondist.

Muudatused transpordi investeeringute kavas

2010-11-25T15:14:00.003+02:00

Eelmisel nädalal kinnitas valitsus transpordi investeeringute kava muudatuse, millega lisandub üks ning täiendatakse mitmeid teisi projekte. Muudatused said võimalikuks tänu olemasolevate projektide maksumuse odavnemisele.

Ootel olevatest projektidest tõsteti niiöelda põhinimekirja Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus, mille maksumus on 329,4 miljonit krooni ning millest Ühtekuuluvusfond finantseerib 85%.

Ülemiste liiklussõlme ehitus saab juurde 178 miljonit krooni, millest Ühtekuuluvusfondi osa on 75%. Sellega tagatakse sujuvam liiklus lennujaama ning linnapiiri vahelisel alal, rajatakse Kadrioru sadevete eelvoolusüsteem ning rajatakse raudteealune tunnel Järvevana tee ja Tehnika tänava pikenduse ühendusteena. Kuna tegemist on suurprojektiga, siis jõustuvad antud muudatused pärast Euroopa Komisjoni heakskiidu saamist.

Rahalisi vahendeid said juurde ka raudtee reisiplatvormide ehituse projekt (45,8 mln) ning Virtsu ja Kuivastu sadamates täiendavate kaide ja sildumissüsteemide rajamise projekt suurema ohutuse tagamiseks (25 mln).

Transpordi investeeringute kava kogumaht on 11,53 miljardit krooni, suurenedes varasemaga võrreldes 36 miljoni krooni võrra, samas kui struktuurivahendite kogumaht jäi varasemale 9,95 miljardile kroonile. Investeerngite kavas olevaid projekte toetatakse Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Ilmus eurotoetuste ajakiri

2010-11-22T17:43:00.007+02:00

Eelmisel nädalal ilmus ajakiri "Euroopa Liidu toetused Eestis", mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust eurotoetustest, nende kasutamisest eri valdkondades ning tuua näiteid edukatest toetust saanud projektidest.

Ajakiri on tänaseks jõudnud enam kui 170 000 kodu postkasti nii eesti kui ka vene keeles üle Eesti. Säästmaks puid (ja muidugi ka eelarvet) ning arvestades meie kiiret infoühiskonna arengut, otsustasime Tallinnas, Tartus ja Pärnus otsepostitust mitte teha ning avaldada lisaks trükiversioonile ka veebiversiooni, millega saab tutvuda SIIN. Kellel aga tungiv soov sirvida paberil ajakirja, võib nimetatud kolmes linnas trükist kohata erinevates avalikes kohtades, nagu näiteks arstide ooteruumides, rongides, kaugsõidubussides, lennujaamades ja laevades.

Loodame, et Sinagi leiad endale ajakirjast midagi põnevat lugeda ning kui tunned, et Sul on ettepanekuid ajakirja paremaks muutmiseks, siis just siin on sul võimalus end kommentaaride abil igakülgselt väljendada :)

Ajakirja andsime välja koos Rahandusministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumiga.

Algas parimate e-teenuste konkurss

2010-11-10T16:31:00.002+02:00

See nädal algas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse konkurss Eesti parimate e-teenuste leidmiseks. Parimad e-teenused valitakse välja e-õppe, e-kultuuri, e-teaduse, e-valitsuse, e-tervise, e-äri, e-meelelahutuse ja e-kaasamise kategooriates.

Minister Juhan Partsi sõnul pakub konkursil osalemine e-teenuste arendajatele häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte välismaalt, mis on abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Eesti parimad osalevad aprillikuus ülemaailmsel konkursil World Summit Award, kus valitakse välja ja tutvustatakse maailma parimaid e-valdkonna sisuteenuseid ja innovatiivseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi.

Konkursil Eesti parim e-teenus 2011 saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini ja võitjad valib žürii välja veebruaris. Konkursist on oodatud osa võtma kõik Eestis registreeritud e-teenuseid ning e-lahendusi arendavad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Konkursi tingimustega saab täpsemalt tutvuda aadressil www.e-konkurss.net. Konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Sarnased konkursid parimate e-lahenduste leidmiseks on Eestis toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal nime Parim Sisuteenus all. 2009. aastal esindas Eestit näiteks e-valitsuse ja institutsioonide kategoorias 18 minutiga uue firma loomise maailmarekordi püstitanud Ettevõtjaportaal koos piiriülese digiallkirjaga (https://ettevotjaportaal.rik.ee). 2007. aastal jõudis rahvusvahelisel konkursil e-äri kategoorias finalistide hulka sõidukite jälgimise teenus Navirec (http://ee.navirec.com), mis hoiab muuhulgas silma peal katamaraanil „Nordea“, mille pardal Jaan Tätte ja Marko Matvere hetkel ümber maailma purjetavad.

EAS alustab ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõttu

2010-11-01T14:54:00.002+02:00

EAS alustab 8. novembrist ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõttu. Uus toetusskeem asendab senikehtinud eksporditurunduse, välismessitoetuse ja ühisturunduse toetusskeeme. Sellega seoses lõpetatakse 7. novembril taotluste vastuvõtt eksporditurunduse, välismessi ja ühisturunduse toetusskeemide raames. Toetusskeemi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Uue toetusskeemi kohaselt toetatakse ühis- ja individuaalprojektide raames välisturgudele suunatud turundustegevuste elluviimist, sh toodete või teenuste sihtturu nõuetega vastavusse viimist, tootenäidiste valmistamist ja tellimist, reklaammaterjalide valmistamist ja tellimist, püsiekspositsioonide eksponeerimist, ettevõtete sihtturgudele suunatud veebilehe arendamist ja e-lahenduste väljatöötamist, brändide väljatöötamist ja kaubamärkide registreerimist sihtturul, sihtturgudele korraliste müügivisiitide ning turundusürituste korraldamist; välismessidel osalemist; sihtturu uuringute läbiviimist ning välisturgude teenuseosutajatelt nõustamisteenuste hankimist. Toetust oodatakse taotlema eelkõige suure kasvupotentsiaaliga eksportivaid ettevõtteid.

Uus toetusskeem soodustab kõrgema toetusmäära abil ka ettevõtete vaheliste ühistaotluste esitamist, mis aitaks näiteks ühe sektori ettevõtetel teha konkreetsete sihtturgude suunal ühisturundustegevusi.

„Kolme erineva eksporditoetuse määruse ühendamise vajaduse tingis nendes sisalduvate toetatavate tegevuste sisuline suur sarnasus ja kattuvus,“ kommenteeris EASi ekspordidivisjoni direktor Allar Korjas. „Muudetud kujul vastab määrus kindlasti enam klientide vajadustele ja võimaldab sisulisemat lähenemist. Seda eesmärki aitab täita ka taotlejate jaoks kohustuslikuks muudetud eelnõustamine, mille käigus EAS hindab ettevõtte ekspordiplaanide realistlikkust ning nende vastavust ettevõtte enda võimekusele ning üldisele turukonkurentsile,“ lisab Korjas.

Toetusmeetmete ühendamine likvideerib olukorra, kus sarnase sisuga toetusmeetmete vahel võis tulenevalt erineval ajahetkel sisseviidud muudatustest eksisteerida omavahelisi vastuolusid, mis teatud juhtudel võisid olla toetuse taotlejatele ja saajatele eksitavad. Samuti lõpeb olukord, kus toetatavate tegevuste osas esines määruste lõikes dubleerimist, mis raskendas taotlejate olukorda neile sobiva meetme valikul.

Suletavate skeemide raames on EAS toetanud 582 erinevat ekspordiprojekti kokku summas 418 miljonit krooni, sealhulgas 283 eksporditurunduse projekti 59 miljoni krooni ulatuses, 266 välismessi projekti 49 miljoni krooni ulatuses ning 33 ühisturunduse projekti 10 miljoni krooni ulatuses.

EAS I poolaastal: Välisinvesteeringute kaasamine

2010-10-29T18:16:00.002+03:00

Välisinvesteeringute kaasamine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine“ all.

Üheks tähtsamaks tegevuseks esimesel poolaastal oli tootearendus, mille käigus töötati välja Eesti majanduskeskkonna müügiargumendid ja nende toodeteks muutmine, mis on vajalik EASi välisesindajate ja teiste riigi esindajate töö lihtsustamiseks Eesti tutvustamisel ning välisinvesteeringute kaasamisel.

2010.a alguses valmis Eesti tööjõu oskuste audit ning 2010.a esimeses pooles otseste välisinvesteeringute (OVI) analüüs, mis keskendus OVI trendidele maailmas viimase viie aasta jooksul ning tõi välja Eesti potentsiaalsed sihtsektorid ja –riigid. Tööjõu oskuste auditi tulemusena kaardistati Eesti tööjõu kättesaadavus ja paiknemine olulisimate oskuste lõikes.

Päringuid laekus esimesel poolaastal 110, millest 70 olid investeerimispäringud ning 40 üldmajanduslikud päringud. Valdav osa investeerimispäringutest on tulnud Euroopa riikidest, mõned üksikud USAst, Koreast ja Hiinast, kuid samuti Aafrikast ja Kesk-Aasiast. Peamiselt tuntakse huvi ettevõtte asutamisprotseduuride ning Eesti poolt pakutavate sh EASi toetuste vastu. Lisaks tuntakse huvi Eesti üldise ettevõtluskliima ja maksusüsteemi vastu. Valdkonniti oli populaarseim metalli- ja masinatööstus.

Mainekujundus- ja kontaktüritusi korraldati sihtturgudel kokku 30, sh Soomes, Rootsis, Saksamaal, Suurbritannias, Ameerikas, Hiinas, Venemaal, Ukrainas ja Jaapanis. Tippsündmuseks võib aga pidada juunis toimunud The World Investment Forum’it Tallinnas, kus osales 200 ettevõtet üle terve maailma, sh. Skype, IBM, Nokia jne.

Olulisel kohal oli rahvusvahelise kontaktvõrgustiku arendamine, sh võtmekonsultantide kaasamine, mis võimaldaks omakorda nende kontaktide kasutamist. Uuendati kõik turundustrükised ning edastati välisesindustesse ja saatkondadesse.

Shanghais avati EXPO 2010 raames 1000m² suurune paviljon, mida on külastanud miljonid inimesed. Tähtsamatest paviljoni külalistest võib nimetada Hiina Rahva Kongressi asejuhti Hua Jian Min’i, Soome Vabariigi president Tarja Haloneni, Läti Vabariigi peaminister Valdis Dombrovskist, Kanada kaubandusminister Peter van Loani.

Innovatsiooniosakuid nüüd kolm korda rohkem

2010-10-20T10:41:00.002+03:00

MKM otsustas EASi ettepanekul suurendada Innovatsiooniosakute toetusprogrammi mahtu 30 miljoni krooni võrra 45 miljonile kroonile. Tänaseks on osakute abil rahastatud juba 262 projekti kogusummas 16,4 miljonit krooni. Innovatsiooniosakud on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.

2009. aasta veebruaris alguse saanud programm on ettevõtjate seas olnud üle ootuste populaarne ning esialgne 15 miljoni kroonine eelarve sai täis juba käesoleva aasta augustis. Lisandunud 30 miljonist kroonist peaks kasvava taotluste tempo juures jätkuma umbes 2-3 aastaks. Innovatsiooniosakute taotlusi saab esitada jooksvalt EAS-s.

Väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad saavad innovatsiooniosakut kasutada arendustööga seotud teenuste ostmiseks kõrgkoolidelt, patendiametilt, patendiraamatukogult, patendivolinikelt ja akrediteeritud katselaboritelt. Alates selle aasta jaanuarist saab innovatsiooniosakute toel abi ka rakenduskõrgkoolidelt ja tehnoloogia arenduskeskustelt. Osaku suurus ühe ettevõtte kohta on kuni 50 000 krooni ja see katab kuni 100% toetatavatest kuludest. Kui on plaanis kallim arendustöö, saavad kuni viis ettevõtjat esitada ühistaotluse kuni 250 000-kroonise innovatsiooniosaku saamiseks.

EAS I poolaastal: Ekspordivõimekus

2010-10-14T14:31:00.002+03:00

Ekspordivõimekuse suurendamine ja rahvusvahelistumine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine“ all. Tegevusi rahastatakse ERDF-st ja ESF-st.

Esimesel poolaastal pöörati suuremat rõhku koolitustegevuste pikemaajalisematele ja suuremat mõju loovatele valdkondadele. Teiseks fookuseks on oli ettevõtete ettevalmistamise parandamine välisturgudele minekuks läbi koolituste, nõustamiste ja kontaktürituste sihtturgudel. Kolmandaks pandi rõhku riiklike turundusürituste tõhususe tõstmisele.

Eksporditeadlikkuse programmi raames on jätkati edulugude ja ekspordialaste artiklite avaldamist kõigis suuremates päevalehtedes ja maakonnalehtedes. Muuhulgas tehti koostööd ajakirjaga Saldo, mille viies numbris ilmusid ekspordialased artiklid ja reklaamid. Ekspordile pandi rõhku ka innovatsiooniajakirja HEI märtsikuu numbris.

Koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga viidi läbi eksportmentorklubi üritused välislektorite osavõtul. 2010.a esimesel poolaastal osaleti 4 piirkondliku ettevõtluspäeva korraldamises eksporditöötubadega „Kuidas leida kliente välismaal ja olla edukas välisturgudel?“.

Tulenevalt eksportivate ettevõtete huvist korraldati sektoripõhiseid sihtturu uuringuid tutvustavaid seminare mööbli-, toiduainete- ja rõivatööstuse, energeetika, infotehnoloogia ning laevanduse valdkonnas. Samuti koostati Incoterms 2000 ja 2010 kasutajajuhised, millede eesmärgiks on tõsta Eesti ettevõtjate ekspordivõimet läbi jooksva kaubanduspraktika kajastamise.

Esimesel poolaastal toimus kümme eksporditurunduse koolitust, viis messikoolitust, kaheksa Ekspordi Akadeemia seminari tipp- ja keskastmejuhtidele ning õppereisid Valgevenesse ja Austriasse.

Arendustöötaja kaasamise toetuse taotlusi esitati poolaastaga 20, millest rahuldati 15. Välismessitoetuse vastu oli ettevõtjate huvi erakordselt suur. Kokku esitati poole aastaga 122 taotlust, millest rahastati 93. Enamus projektidest puudutas messidel osalemist ning mõnevõrra vähem oli messikülastusi.

EASi poolt korraldati neli ühisstendi välismessidel. Stockholmis toimus mööblimessi ajal Eesti Mööbli ja Disaini päev, kus osales üle 40 tootja. Ürituse olulisust näitas ka minister Juhan Partsi osalemine ning tuginedes mööbliliidu juhi Priit Tamme tagasisidele, olid paljud Rootsi partnerid üllatunud Eesti tootmise kaasaegsusest. Taanis osales üheksa Eesti IT ettevõtet ICT EXPO messil, kus teiste hulgas tutvustas Tallinna Börs oma uudset IT lahendust pensionisüsteemi arendusena. Kolmanda suurema tegevusena osaleti riigistendiga Hannoveri Tööstusmessil, kus kümnest Eesti väljapanekust osalenud ettevõttest pälvisid erilist tähelepanu fits.me rõivarobot. Neljanda suurema tegevusena osaleti Transrussia messil, kus suurematest ettevõtetest osalesid Tallinna Sadam, Eesti, Raudtee, Spacecom ning Muuga CT.

Välisinvesteeringute kaasamiseks osaleti Eestit tutvustava stendiga Shared Service Week’il Šotimaal ning European Supply Chain konverents-expol Prahas.

Eksporditurunduse toetuse osas esitati 75 taotlust, millest rahastati 48. Poolaasta lõpuks oli elluviimisel 216 projekti. EASi poolt pandi sel perioodil rohkem rõhku nii ettevõtete teavitamisele kui ka toetatud ettevõtetele klienditoe osutamisele. Maikuus jõustus muudatus, millega lihtsustati elluviimisel olevate projektide muutmist, täpsustati abikõlbulike kulude loetelu ning piirati liigsuurte summade kasutamist turu-uuringuteks.

Sihtturu nõustamistoetuse ettevalmistamisel on loodud kontaktid Rootsi, Taani ja Norra konsultatsiooniettevõtetega, kes on huvitatud Eesti ettevõtete nõustamisest.

Ühisturunduse toetuste osas esitati 13 taotlust, millest rahastati 10.

Ettevõtluse Auhind 2010 kategooria Aasta eksportööri valimisel viidi sisse muudatus, mille kohaselt valitakse nominendid kolmes erinevas kategoorias: Edukas alustav eksportöör, Edukas väikeeksportöör ning Edukas suureksportöör. Tiitli eesmärgiks on tunnustada ettevõtet, kelle ekspordikäive ja selle kasv ning lisandväärtus ühe töötaja kohta on suurimad ja kes on panustanud arendustegevusse.

Kogemused ja tulemused

2010-10-11T16:07:00.002+03:00

Kõige pealt suured, suured tänud Rainile, kes jagas meiega oma eurotoetuse taotlemise kogemust!
Mõte selliseid päriselu lugusid siia koguma hakata on meil juba tükk aega olnud, kuid esimese leidmisega oli raskusi – taotlejatel enamasti taotlemise ajal väga kiire ja ei jõua kirjutada, noh ja pärast kui toetus käes – no siis on ju veel kiirem :-) . Raini leidsimegi tegelikult Facebooki kaudu ja õnneks oli tal jõudu oma lugu ka Toetustaskusse panna. Nüüd jääme veel vaid lootma, et ehk siis kui projekt lõpusirgel, kuuleme Rainist veelgi.

Tegelikult on Raini lugu hea näide sellest, et „Räägi inimestega!“. Kas või sotsiaalmeedias. Igatahes just sealt jäi silma ka meile see kummaline lugu ID-kaardiga.
Tõesti tundub kummaline, et meie e-vabariigis, kus saab projekti taotluse esitada e-keskkonnas, e-allkirjaga, rääkimata e-hääletamisest ja e-maksudeklaratsioonist on äkki vaja oma „e-de“ tõestamiseks ID-kaardi koopiat. Hakkasimegi siis EASilt uurima, milles asi ja kuidas me sellest lahti võiks saada. Räägingi nüüd pisut lahti, miks asjad nii olid ja kuidas nad täna (suuresti tänu Rainile) on.

Nimelt selgus lähemal uurimisel EASist, et paraku juhtub vahel (harva, kuid siiski), et toetuse taotlejate hulgas on mõned vähem puhta südametunnistusega inimesed :-(. Üldiselt näeb see välja siis nii, et see vähem puhta südametunnistusega ettevõtja ostab mõnelt „konsultandilt“ sisse projektikirjutamise teenuse ( ja „ostab“ ei ole siin mõeldud klassikalises mõttes koos maksudega ja puha…). Seejuures pole ettevõttel plaaniski projekti tegevusi ellu viia ja ilmselt on tal olemas plaan arvetega susserdamiseks.
Üldiselt ikka soovib EAS juba taotlusfaasis ettevõtetega kohtuda. Ja üks koht, kus sellised asjad välja hakkavad tulema, on just esimene kohtumine. Kuna tegelikku plaani miskit suurt korda saata ju ettevõtjal pole, ei tea ta ka millest EASiga rääkida, projekt on ju kõigest kate ja süüvinud ta sellesse tõenäoliselt ei ole. Selles olukorras on üsna tüüpiline saata enda asemel vestlusele keegi teine (no tõenäoliselt see sama kirjutaja). EASil pole ju kõigi ettevõtete juhtide näod ometi peas, eks…
Novot nende mõne päti pärast, kes sedapidi oma musta plaaniga vahele on jäänud, sai sisse viidud nõue esitada koos taotlusega allkirjastaja ID-kaardi koopia – selle alusel siis sai vestlusel vaadata, kas ülelauamees on ikka see, kes allkirja andis.

Eks ta pahatihti nii ongi, et kõik piiravad sätted meie elus luuakse vaid mõne üksiku pahareti pärast. Arutasime siis koos EASiga, kuidas olukord proportsionaalsemalt reguleerida – nii et pätid jaole ei saaks, aga et me ausaid kodanikke liialt ei segaks.

Ja täna me enam ID-kaardi koopiat ei küsi! Küll aga tuleks vestlusele tulijal dokument kaasa võtta, sest nägu, nime ja allkirja kontrollitakse nüüd kohapeal. Ehk siis - kontroll jäi, aga koopiast vabanesime. Muide –dokument peab inimesel niikuinii koguaeg kaasas olema, seega EASi vestlusele tulles ID-kaardi kaasavõtmise palve ei ole just liigne kohustus.

"Nii väike asi" - ütlete? Aga suured asjad saavad väikestest alguse ja see lugu on hoopis sellest, et "Räägi inimestega!" ja igasugu asjad - väikesed ja suured - leiavad tee lahenduseni.

Suured tänud Rainile asjale tähelepanu juhtimast. Ainult nii – KOOS ja SUHELDES – saame asju paremaks teha.
Kasutaks siinkohal võimalust üleskutseks – rääkige meile ja meiega ning jagage oma kogemust ka teiste taotlejatega – kuidas taotlemine, rakendamine läinud on. Kui on esinenud probleeme või tekkinud ettepanekuid, siis äkki leiamegi koos paremaid lahendusi. Luban, et anname paremate lahenduste leidmiseks endast kõik. Jään Teie kirju ootama!
Nele

Ettevõtjate kogemused toetuste taotlemisel

2010-10-05T12:40:00.004+03:00

Hakkame kajastama ettevõtjate kogemusi eurotoetuste taotlemisel majanduskeskkonnas. Kui Sinulgi on see teekond läbitud või käsil ning sellest võiks teistelegi rääkida, kirjuta meile oma kogemusest toetustasku@gmail.com.

Kogemus: Kasvutoetus sunnib kasvama
Rain Veetõusme, Meediakontaktide OÜ juht

Klassikaline eellugu
Tagantjärele tundub http://www.ajakirjanikud.ee/ loomine suisa kooliõpiku näitena. Esmalt sattusime tüütu probleemi otsa, siis leidsime sellele lahenduse ja viimaks hakkasime seda lahendust ka teistele pakkuma. Kõik sai alguses sellest, et kaks suhtekorraldajat panid tund aega kokku e-posti loendit, ühe kliendi pressiteate jaoks. Kõrvalt vaadates kummitas peas mõte, et seda peab saama kiiremalt ja lihtsamalt teha. 30 minutit hiljem oli sündinud lahendus, mida saaksid kasutada kõik huvilised ja mis oleks sama lihtne, kui tavalise e-kirja saatmine. Kolm kuud hiljem alustas Meediakontaktide OÜ uue lahenduse testimist. Nüüd saab iga soovija sama või parema tulemuse kahe inimtöötunni asemel ühe minutiga.

Kasvuks on vaja enamat
Umbes pool aastat peale idee sündi andsime teenuse esmakordselt kasutamiseks väljapoole ettevõtet. Nagu väikeettevõtluses ikka, pakkusime 3-4 tuttavale organisatsioonile võimalust teenusega tutvuda, seda kasutada ja tasu asemel meile jooksvalt tagasisidet anda. Mõni kuu hiljem asusime müügifirma toel teenust müüma.

Esimese raskuspunktina selgus, et enamik igapäevaselt müügitööd tegevatest inimestest ei saa meie toote müügiga hakkama. Ühtpidi osutus see liiga spetsiifiliseks, teisalt jälle lahenduselt nii lihtsaks, et uued kliendid ei saanud aru, kuidas see töötab. Ja kuigi see tundus uskumatuna, oli probleemiks just liiga lihtne lahendus.

Aasta otsa ponnistasime ettevõtte tutvustamise ja müügiga. Müügitööd proovis kokku 12 inimest ja vaid üks neist osutus edukaks. Klientide hulk hakkas kosuma ja peaaegu iga kuu saime tõdeda, et taas oleme teinud müügirekordi.

Kuid Eesti turg on väike ning kasumlikuks muutumiseks tuleb kliente märksa kiiremini leida, milleks on tarvis lisainvesteeringuid. Teenuse mudel võimaldas laieneda ka naaberriikidesse, kuid ka see eeldas täiendavat investeeringut. Investeeringuteks aga raha polnud.

Võimalik lahendus EASilt
Juba esimese tegevusaasta lõpus käis peast läbi mõte EASi poole pöördumisest. Diagonaalis sai võimalustele pilk peale heidetud ja see liigse keerukuse tõttu lootusetuks tunnistatud. Veidi üle aasta hiljem pöördusin selle juurde tagasi ja süvenesin rohkem. Et mitte takerduda taas kõikvõimalike nõuete ja reeglite lugemisse seadsime sammud otse Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusesse, kus umbes tunniajase arutelu tulemusena selgus, et põhimõtteliselt on kasvutoetuse saamine võimalik.

96 tundi, 92 lehekülge, 13 600 krooni
EASi kasvutoetuse taotlemine osutus olemasolevatest arenguvariantidest ilmselt kõige arukamaks. Järgmised kolm kuud töötasime selle sihiga. Kes nüüd eelloetust innustust on saanud, võiks hoolega silmas pidada järgmisi punkte, kuna vähemalt meile tulid mõned arengud ootamatutena.

Töö maht. Projekti materjalide ja nõuetega tutvumine ning selle kokkukirjutamine on väga ajamahukas. Samal ajal jäävad paljud teised tegevused seisma. Meil tegeles ettevõttega vaid kaks omanikku ja palgatööjõudu polnud võimalik juurde võtta. Projekti kirjutamise ajaks sisuliselt peatus müügitöö ja sai kannatada ka klienditeenindus. Klientide arv siiski kasvas, kuid üksnes nende arvelt, kes ise meieni tee leidsid.

Projekti keerukus. Kuigi äriplaan oli kahe aasta jooksul juba pähe valmis kirjutanud, osutus kõikvõimalike lisade koostamine siiski raskeks. Aja kokkuhoiuks sai finantspoole koostamiseks palutud abi ka raamatupidamisfirmalt, kellel varasemalt selliste projektide kirjutamise kogemus.

Kuhi dokumente. Kuigi avastasime nii mõnegi lisa vajaduse alles viimastel päevadel enne esitamistähtaega, saime kõik kokku. Ja peale raamatupidamisfirma arve esitamist saime teha veidi statistikat. Arvestamata tunde, mis kulus materjalidega tutvumiseks ja lugemiseks, läks projekti koostamisele kokku 96 töötundi. Kogu esitatud materjalide maht koos lisade ja pakkumistega sai kokku 92 lehekülge ja otsesed kulud seoses projekti kirjutamisega olid 13 600 krooni.

Oluline on märkida, et kõige selle juures ei ole kunagi kindel, et projekt lõpuks ka EASi heakskiidu saab. Sisuliselt võtab ettevõtja projekti kirjutama asudes riski, et vaatamata kulutatud ajale ja rahale ning vahepeal toppama jäänud põhitööle, ei saa ta toetust ja võib olla lõpuks veelgi keerulisemas seisus, kui enne projekti kirjutamist.

Põhjalik kontroll
No aga mida muud saabki eeldada? Keegi ei anna teile poolt miljonit lihtsalt ilusa näolapi või särava ilukõne eest. Loomulikult tuleb oma äriidee pulkadeks lahti võtta ja teha see arusaadavaks ka neile, kes teie ettevõtte valdkonnaga mingisugustki kokkupuudet ei oma. Nii järgnes ka projekti esitamisele pea kaks kuud täiendusi, täpsustusi ja lisamaterjalide esitamist.

Vaat et kõige esimese asjana paluti mul täiendavalt esitada ID-kaardi koopia. Olin hämmingus, sest projekti sai esitanud läbi veebikeskkonna aken.eas.ee. Seal tuli sisenemiseks ja allkirjastamiseks kõikjal ID-kaarti kasutada. Milleks veel ID-kaardi koopia paberil? Põhjus pole mulle senini selge, aga kuna ka seda sai esitada üle neti, siis skaneerisin ID-kaardi sisse ja saatsin EASile.

Järgnesid kohtumised EASis ja üsna tihe kirjavahetus, mille käigus tuli nii mõnigi projekti osa ümber teha või täiendavaid materjale esitada. EASi kiituseks tuleb märkida, et kõik küsimused esitati väga lihtsalt ja selgelt. Alati sai infot ka juurde küsida. Kahjuks langes täienduste tegemise aeg meil otse suurde suvesse. Seega osutus nii mõnegi materjali kokkusaamine tavalisest aeganõudvamaks. Mõnenädalase ootamise järel tuli ka positiivne vastus ja taas EASile kiitust, kogu menetluse jooksul anti meile pidevalt tagasisidet asjade käigust.

Projekti teostamise kaasnähud
Iseenesest võiks ju nüüd rõõmust lakke hüpata ja siis diivanile puhkama visata. Projekt kiideti heaks ja pool miljonit justkui maast leitud. Reaalsus on aga üsna karm. Ja ma ei räägi raha kasutamise kontrollist, see on lihtne ja loogiline. Kuid on taas terve rida asju, millega ei osanud enne projekti algust arvestada.

Taas tuli arvestada töömahuga, mis hüppas lakke erinevate projekti etappide käimalükkamisel. Paberil tundus lihtne, tellid tarkvaraarenduse või veebilehe või turundusmaterjalid, kuid reaalsuses tähendab see tunde ja tunde vältavaid koosolekuid arendajaga, kellel on 100 asjalikku lisaküsimust ja kõigile tuleb leida vastused. See tähendab kümneid e-kirju seoses domeenide registreerimisega, sest nii Soome kui Rootsi on teinud välisfirmadele .fi ja .se lõpuga domeenide saamise võimalikult keeruliseks. See tähendab tundidepikkusi koosolekuid kujundajate ja turundusinimestega, kes tahavad parima tulemuse saamiseks ka ettevõtte poolset põhjalikku sisendit. Neid tunde ei ole ma kokku lugenud ja ilmselt ei jõua ka lugeda. Oluline on, et sel ajal, kui tegeletakse ettevõtte arendamisega, tuleb paratamatult teha ka igapäevast tööd.

Niisiis tegeleb täna http://www.ajakirjanikud.ee/ asjadega juba kahe omaniku kõrval ka kaks abilist. Üks müügi ja teine igapäevaste asjatoimetuste korraldamisega.

Epiloog
Ilmselt poleks ma nii julgeid arengusamme ilma EASi toeta astunud. Vahest oleks müüki küll rohkem panustanud, kuid välisturgudele ei oleks vaatama hakanud. Kindel on aga see, et isegi kui kogu eeltöö tulemuseks oleks olnud eitav vastus, oleks see oluliselt kaasa aidanud ettevõtte arengule. Said ju pähe kogutud mõtted süsteemselt kirja pandud ja kõik arenguvõimalused koos rahanumbritega läbi analüüsitud. Vähemalt oleks ees olnud pilt, mis on võimalik ja mis mitte, ning mis see kõik maksab.

Järgmistel valimistel saab hääletada ka mobiiliga

2010-09-30T12:02:00.003+03:00

Valitsus kiitis täna heaks infoühiskonna edendamise 2010-2011. aasta investeeringute kava muutmise, millega lisatakse investeeringute hulka mobiilse isikutunnistuse taotlemiseks ja väljastamiseks tehnilise lahenduse loomise projekt, mis muuhulgas võimaldab valimistel autentida end mobiilse isikutunnistusega. Projekti maksumus on 4 430 780 krooni ja seda rahastatakse ERDFst.

Projekt näeb ette, et hiljemalt 2011. aasta esimeses kvartalis alustatakse ühe digitaalse isikutunnistuse liigina m-ID sertifikaatide väljaandmist politsei- ja piirivalveameti poolt. M-ID sertifikaadi taotluse esitamine hakkab toimuma läbi loodava iseteenindusportaali ja taotluse menetlemine ning väljaandmine hakkab elektroonilises keskkonnas toimuma automatiseeritult.

Eestis toimib m-ID lahendus alates 2007. aastast. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on hinnanud mobiilse ID samaväärseks ID kaardiga ning alates 2007. aastast on m-ID-ga saanud teostada samu teenuseid, mis ID kaardiga.

Erandiks on olnud e-valimised, kus inimestel on olnud vaja kasutada kas ID kaarti või passi. Järgmistel valimistel saab aga isik ennast autentida ka juba mobiilse isikutunnistusega. Analoogselt praeguste m-ID lahendustega tagatakse projekti teostumisel mobiilse isikutunnistusega digitaalse allkirjastamise võimalus.

Projekti tulemusena paraneb Eesti isikutunnistuse omanike juurdepääs pakutavatele e-teenustele. Analoogselt praeguste m-ID lahendustega tagatakse elektrooniline asjaajamine mobiilsetes seadmetes ning arvutites ja nutitelefonides, kus puudub ID kaardi lugeja.

Infoühiskonna edendamise 2010-2011. aasta investeeringute kava eelarve on kokku 95 383 112 krooni ning seda finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

EAS I poolaastal: Loomemajanduse arendamine

2010-09-29T16:59:00.004+03:00

Loomemajanduse arendamine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtjaid“ all. Tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF).

Loomemajanduse arendamise tegevused on seotud peamiselt kahe toetusmeetmega: Ettevõtlus- ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmiga (TOTS) ja Loomemajanduse tugistruktuuride arendamise toetusmeetmega.

Aprilli lõpus avalikustas Euroopa Komisjon loomemajanduse Rohelise Raamatu („Green Paper“), milles toodi esile Eestis tehtud algatusi selles valdkonnas. Piirkondlikud arenduskeskused ning loomeinkubaatorid said infrastruktuuri arendamiseks ning oma tegevuste läbiviimiseks toetust 77 miljonit krooni. Toetuse said 13 projekti, nende hulgas 4 loomeinkubaatorit, kes hakkavad kasvatama Eestis loomeettevõtjate hulka. Taotlejatel oli võimalus küsida toetust nii tegevuskeskkonna loomise investeeringuteks kui ka oma loomemajandusvaldkonna arendamiseks. Toetust said Tallinna Loomeinkubaator, Tartu Loomemajanduskeskus, Eesti Disainikeskus, Eesti Arhitektuurikeskus, Kultuurikatla Loomemajanduse Arenduskeskus, Viljandimaa Loomeinkubaatorid ja Eesti Digikeskus.

Tartu Loomemajanduskeskus

Loomemajanduse tugistruktuuride toetusskeemist rahastatakse Euroopa Regionaalfondist ka teenuste osutamist loomeinkubaatorite ja keskuste poolt loomeettevõtjaile. Meetmest taotlemine on vooruline, millest esimese taotlusvooru otsused tehti selle aasta veebruaris ning teine voor on plaanis korraldada hiljemalt 2012.a.

Huvi loomeettevõtluse vastu on juba tänaseks tuntavalt kasvanud. Näiteks sel aastal Tallinna Loomeinkubaatori ning Tartu Loomemajanduskeskuse poolt läbiviidud inkubatsioonikonkursid olid soovijate poolest rekordilised. Inkubatsioonikonkursid on mõeldud loomemajanduse valdkonnas alustavatele ettevõtjatele, kellel on äriidee ning kes vajavad ettevõtte käivitamiseks soodsat keskkonda ning professionaalseid tugiteenuseid. Konkursi edukalt läbinutega sõlmitakse leping, mis annab vähemalt kaheks aastaks võimaluse oma ettevõtte arendamiseks loomeinkubaatoris.

Loomemajanduse teadlikkuse tõstmise osas sõlmiti mais hankeleping seminarisarja läbiviimiseks OÜga Balti Juhtimiskonverentsid. Sari hõlmab kõiki suuremaid tõmbekeskusi ning samuti tehakse teavitustööd piirkondlikul tasandil, et pakkuda seminaridel osalemise võimalust veelgi laiemale ringile nii geograafiliselt kui ka valdkondlikult.

Eelmise aasta novembris avatud loomealase portaali www.looveesti.ee külastuste arv oli esimesel poolaastal üle 10 000, sh on välja kujunenud portaali alaliste kasutajate ring u 3 000 inimesega.

Eesti edusammude tutvustamiseks teistes riikides ning kontaktide tugevdamiseks nende esindajatega osaleti ja esineti kahel valdkondlikul foorumil Vilniuses ning Peterburis.

Tänasest saab taotleda KredExist korterelamu rekonstrueerimistoetust

2010-09-27T12:52:00.001+03:00

Tänasest võtab KredEx vastu korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusi, millega on võimalik katta projekti kogumaksumusest 15, 25 või 35 protsenti. Septembris ja oktoobris toimuvad ka infopäevad, kus on võimalik toetusskeemiga lähemalt tutvuda.

Toetus on eelkõige mõeldud KredExi korterelamute renoveerimislaenu (väljastavad Swedbank ja SEB Pank) juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega. Eesmärgiks on motiveerida elanikke rekonstrueerima olemasolevaid korterelamuid terviklikult, et paraneks hoonete sisekliima ja suureneks energiatõhusus , tõuseks hoonete energiamärgise klass ja hoogustuks taastuvenergia kasutus.

15% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu saavutama energiasäästu kuni 2000m2 suletud netopinnaga korterelamus vähemalt 20%, üle 2000 m2 korterelamus vähemalt 30%, täitma energiaauditis toodud soovitused ja programmi „Korterelamu renoveerimislaen“ nõuded. Rekonstrueerimistööde teostamisega tuleb hoones tagada sisekliima vastavus nõuetele ning korterelamu peab saavutama vähemalt energiamärgise klassi E.

25% toetuse saamiseks peab toetuse taotleja lisaks eelmainitud tingimuste täitmisele rekonstrueerima küttesüsteemi lokaalselt reguleeritavaks, soojustama ja rekonstrueerima fassaadi osaliselt või täies mahus, soojustama ja rekonstrueerima katuse, vahetama kõik aknad energiasäästlike akende vastu ja saavutama rekonstrueerimisega vähemalt 40% energiasäästu soojusenergia tarbimiselt ja saavutama energiamärgise klassi D.

35% toetuse saamiseks peab toetuse taotleja lisaks kõikide eelmainitud tingimuste täitmisele paigaldama soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi, saavutama rekonstrueerimisega vähemalt 50% energiasäästu soojusenergia tarbimiselt ning saavutama energiamärgise klassi C.

Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Korterelamute renoveerimislaenu rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Toetus rahvusvahelistele spordiüritustele

2010-09-24T16:38:00.003+03:00

Tänasest 29. novembrini saab EASist taotleda toetusi rahvusvaheliste spordiürituste läbiviimiseks Eestis. Toetuse summa on 300 000 kuni 1 000 000 krooni ning omafinantseering vähemalt 30% toetavatest kuludest.

Toetuse eesmärgiks on suurendada välisturistide ööbimiste arvu ning vähendada turismi hooajalisust Eestis. Toetuse eelarve on 5 miljonit krooni, millega toetatakse spordiürituste kavandamist ja läbiviimist ning turundustegevusi välisriikides. Toetust võib taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik.

30. septembril toimub infopäev Tallinnas ning 1. oktoobril Tartus, kus EASi konsultandid selgitavad täpsemalt, mis on meetme eesmärk ning kuidas taotlust koostada.

Tegemist on esimese osaga rahvusvaheliste konverentside ja ürituste toetamise II voorust. Teine osa ehk rahvusvaheliste konverentside ja kultuuriürituste toetamise voor avatakse jaanuaris 2011 ning selle eelarve on 10 miljonit krooni. Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamist kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EAS I poolaastal: Alustavate ettevõtjate arendamine

2010-09-22T10:58:00.002+03:00

Alustavate ettevõtjate arendamine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtjaid“ all.

2010. esimesel poolaastal on Alustavate ettevõtjate arendamise valdkonnas arendustegevused olnud peamiselt seotud Ettevõtlusinkubatsiooni programmi välismentorite hanke ja aruandlussüsteemiga. Samuti väärib olulise arendusprojektina väljatoomist maakondade kaardistamise projekt, mille käigus maakondlikud arenduskeskused (MAK) võtavad ühendust möödunud kvartali jooksul oma maakonnas asutatud alustavate ettevõtjatega, eesmärgiga tõsta alustavate ettevõtjate teadlikkust MAKidest ja riiklikust tugisüsteemist. Alljärgnevalt teeme kokkuvõtted toetusskeemide ja programmide lõikes.

Ettevõtlusteadlikkuse programmi raames toimusid kevadised ettevõtluspäevad Saaremaal, Läänemaal, Jõgevamaal ning Viljandimaal. Klassikalise vahelehe asemel ilmus 4 piirkondlikku ettevõtluspäeva tutvustavat brošüüri. Ettevõtlikkusprojektide ning –hoiakute projektikonkursside raames sõlmiti koostöölepingud 10 projekti rahastamiseks.

Alustavate ettevõtjate baaskoolituste vastu on huvi jätkuvalt kõrge ning pigem kasvav. Esimesel poolaastal toimus 36 koolitust (täisaastaks planeeritud 57), mis on seitsme võrra rohkem, kui eelmise aasta samal perioodil.

Ettevõtlusnõustamise maht MAKides on stabiilselt suur ning seda eelkõige suuremates maakondades. MAKid on igas maakonnas paiknevad organisatsioonid, mis pakuvad tasuta nõustamist ettevõtetele, KOVdele, MTÜdele ja SAdele. Arvestades esimese poolaasta suurt huvi nõustamiste vastu, võib osades MAKides prognoosida selleks aastaks ettevõtlusnõustamise mahu suurenemist kuni 1,5 korda esialgsete plaanidega võrreldes.

Mentorprogrammis osaleb 32 mentiid ja 32 mentorit. Poolaastaga korraldati 11 koolitust, suvekonverents „Topeltkasu koostööst“, millest võtsid osa käesoleva ja möödunud aastate programmis osalejad ning kohtumine Saksamaa ettevõtjatega. Samuti valmis 2008-2009 järelseire analüüs, millele tuginedes võib öelda, et programmis osalenud mentiide käibe keskmine kasv oli 7,3 korda ning kasumi kasv 4,3 korda. 48% mentiidest tegelevad ekspordiga või omavad ekspordipotentsiaali.

Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse taotlusi esitati kokku 572, millest positiivse otsuse sai 271. Starditoetuse otsused tehti kogusummas 22,14 ning kasvutoetuse otsused 14,54 mln krooni. KredExi ja EASi poolt ühiselt rakendatava stardilaenu meetme taotluseid esitati poolaastaga 56 ehk u 67% möödunud aasta sama perioodiga võrreldes.

Ettevõtlusinkubatsiooni programmi välismentorite hanke tulemusena külastasid Eesti inkubaatoreid Peter Harman ja Charles Monk, kelle kogemused ja nõuanded peaks järgmise aasta märtsiks välja tooma Eesti inkubaatorite edaspidised arenguvõimalused. Tänaseks on läbi viidud inkubaatoritega tutvumine, esimesed külastused, ühisseminar ja asutud on kokkuvõtteid tegema.

Ettevõtja infovärav Aktiva.ee osas jätkas EAS sisu arendamist.

Alustavate ettevõtjate arendamist rahastatakse EASis Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Valminud on uued reisirongide ooteplatvormid

2010-09-20T14:09:00.015+03:00

Foto: AS EVR Infra

Blogi huvitunud kommentaator tõstatas küsimuse reisirongide ooteplatvormide ehitustööde kohta. Siinkohal kirjutan pikemalt, mis praeguseks hetkeks reisirongide platvormide rekonstrueerimise osas tehtud on.

Reisirongide ooteplatvorme rekonstrueeritakse kahest Euroopa Liidu poolt finantseeritavast projektist, mille rakendamise eest vastutab AS EVR Infra.

ERDFist rahastatakse projekti „Reisijate turvalisuse tagamine reisirongide tööpiirkonnas“ prognoositud maksumusega 101 942 878 krooni abimääraga 85%. Projekti raames rekonstrueeritakse 39 reisirongide platvormi. Rekonstrueeritavad reisiplatvormid asuvad AS EVR Infra infrastruktuuril järgmistes omavalitsusüksustes: Aegviidu vald, Tapa vald, Sonda vald, Püssi linn, Vaivara vald, Rakke vald, Tamsalu vald, Jõgeva vald, Jõgeva linn, Palamuse vald, Tabivere vald, Tartu vald, Tartu linn, Ülenurme vald, Kambja vald, Vastse-Kuuste vald, Põlva vald, Põlva linn, Veriora vald, Räpina vald, Orava vald, Rae vald.

Praeguseks hetkeks on valminud Tamsalu jalakäijate tunnel ning ooteplatvormid. Platvormide projekteerimistööde ja ehitusega ning platvormide lähedal asuvate raudteetöödega on alustatud Tallinn-Aegviidu-Tapa suunal (Ülemiste, Lagedi, Kulli, Aruküla, Raasiku, Parila, Kehra, Lahinguvälja, Mustjõe, Aegviidu peatused). Riigihange on välja kuulutatud Tartu-Orava suuna (Reola, Vastse-Kuuste, Vana-Kuuste, Rebase, Valgemetsa, Kiidjärve, Taevaskoja, Põlva, Holvandi, Ruusa, Orava peatused) ooteplatvormide rekonstrueerimistööde teostamiseks ja Tapa-Tartu lõigu vaheliste platvormide (Kiltsi, Vägeva, Pedja, Kaarepere, Uhti ning Lehtse peatused) rekonstrueerimiseks.

ÜFist rahastava projekti „Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele“ arvestatav maksumus on 128 612 110 kr toetusmääraga 94%. Seoses uute rongide hankimisega aastaks 2013 on vajalik ümber ehitada elektrirongide tööpiirkonna ooteplatvormid seniselt 1100 mm kõrguselt 550 mm kõrgusele. Antud projekti raames viiakse nö eurokõrgusele üle 57 ooteplatvormi. Projekt on jagatud etappideks, millest esimene, 17 raudteeplatvormi rekonstrueerimine Keila – Paldiski ja Keila – Riisipere suundadel on praeguseks lõppjärgus. Lilleküla-Laagri suunal on platvormide rekonstrueerimise ning raudteetööde teostamise hange üsna pea välja kuulutamisel.

Aeg kokkuvõteteks

2010-09-17T17:28:00.003+03:00

2010. aasta esimese poolaasta tulemused on käes ning alates järgmisest nädalast hakkame kirjutama teilegi, milliseid arenguid esimene poolaasta endaga kaasa tõi alustavate ettevõtjate arendamise, ekspordivõimekuse suurendamise, turismiarenduse ja teiste huvitavate teemade vallas.

Kukruse – Jõhvi liiklussõlmest pikemalt

2010-09-10T17:06:00.003+03:00

Eelmisel teisipäeval, augustikuu viimasel päeval avasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko, Ida-Regionaalse Maanteeameti direktor Eugen Õis, Ida-Viru maavanem Riho Breivel ning ettevõtte Lämminkäinen Eesti AS juhatuse esimees Sven Pertens Eesti kõigi aegade suurima ja kalleima liiklussõlme Kukruse – Jõhvi, maksumusega 638 mln krooni, millest 189 mln krooni finantseeriti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahadest.

Ehituse käigus valmis 7,3 km lõik neljarealist eraldusribaga maanteed, 14 km kogujateid ning 8 km kergliiklusteid. Lisaks valmis kolm eritasandilist ristmikku, üks riste ja kaks jalakäijate silda. Antud teeehitusobjekt on unikaalne oma raskusastme poolest, kuna tee ehitati vanadele põlevkivikaevanduste aladele pakkudes seetõttu erilist väljakutset ka ehitajatele. Lisaks aeglustus ehitustöid ka Kukruse mõisa lähedalt leitud arheoloogilise avastuse 12.-13. sajandist pärinevate muinaskalmete näol. Arheoloogiline leid anti üle muinsuskaitsjatele ning nüüdseks on need juba turvaliselt Tartu Ülikooli juurde arheoloogidele uurimiseks toimetatud. Hoolimata sellest jõuti teeehitusega tavapärasest erinevalt valmis planeeritust varasemalt ja seda lausa kaks kuud enne tähtaega.

Antud teelõik oli siiani üks Eesti ohtlikumaid, rahvakeeles nimetati Kukruse – Jõhvi teelõiku surmateeks, kuna viimase 10 aasta jooksul hukkus sellel keskmiselt kolm inimest aastas. See on ka arusaadav, kuna liiklustihedus on antud lõigul 14 000 sõidukit ööpäevas, samal ajal kui maanteeületuseks turvaline võimalus puudus. Uue teelõigu puhul rõhutataksegi eelkõige liiklusohutuse kasvu, kuna üle maantee valmisid kaks jalakäijate silda, üks Tammiku ristmiku lähistel ja teine Jõhvi linna sissesõidul. Lisaks maanteele ehitatud kergliiklusteed aitavad samuti ohutusele tugevalt kaasa olles ainukesed Jõhvi ümbruses. Lõpuks on ka Kukruse ning Jõhvi inimestel lisaks euroopalikule maanteele võimalik ohutult ratta-, rulluisusõitu või kepikõndi harrastada.

Avatseremoonia toimus puhkpilliorkestri saatel koos kõnede ja piduliku lindilõikamise Kukruse jalakäijate sillal. Sõnavõttudes rõhutati ikka suurenenud ohutust, paremaid võimalusi jalakäijatele, ehitusobjekti suurt maksumust ja selle tehnilist keerukust. Kohale oli tulnud veidi vähem kui sadakond inimest, kes kõik said lisaks pidulikule avamisele osa ka juba oktoobris külastajatele avatavas Kukruse mõisas tehtud ehitajapoolsest objekti tehnilisest tutvustusest.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht uus hooaeg

2010-09-08T16:27:00.002+03:00

Eile avati ettevõtluskonkursi Ajujaht uus hooaeg. Juba neljandat korda aset leidev konkurss otsib uudseid suure potentsiaaliga äriideid ning toetab nende autoreid ettevõtlusega alustamisel.

Uue hooaja kuulutas Estonia Kontserdisaalis avatuks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Minister kutsus kõiki noori ettevõtlikke inimesi üles end proovile panema ning põneva ettevõtlusmaailmaga tutvuma. Parimad meeskonndas saavad tippettevõtjate ja -koolitajate toel oma äriideed arendada, luua kontakte potentsiaalsete investoritega ning saada osa miljoni krooni suurusest auhinnafondist.

Varasematel aastatel on kokku esitatud 2113 uut äriideed ning koolitust on saanud üle 250 tulevase ettevõtja. Seni on võiduideede elluviimiseks investeeritud 2,5 miljonit krooni auhinnaraha, mille toel auhinnatud ideed on jõudsalt edasi arenenud.

Ideid saab konkursile esitada 1. novembrini. Kui Sinulgi on mõni hea idee, alusta siit.

Konkurssi viiakse läbi EASi ettevõtlusteadlikkuse programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Ettevõtlustoetused lõid oodatust rohkem töökohti

2010-09-03T17:06:00.002+03:00

Eile kinnitati 2004.-2006.a perioodi lõpparuanne, mille kohaselt lõid MKMi poolsed ettevõtlustoetused vanal perioodil 30% rohkem töökohti ning 66% rohkem ettevõtteid, kui esialgselt plaaniti.

Ettevõtlusesse suunatud eurotoetuste abil loodi üle 7800 töökoha, sealhulgas rohkem kui 600 kõrgtehnoloogilist töökohta teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Lisaks loodud töökohtade arvule paistis silma ka uute ettevõtete arv ning nende ellujäämine pikemas perspektiivis. 835-st uuest toetuse abil loodud äriühingust olid 644 ettevõtet toimivad ka veel 18 kuud hiljem.

Uute töökohtade ja ettevõtete loomise kõrval oli eurotoetustel samuti suur mõju olemasolevate töökohtade säilimisele. Järeluuringu põhjal jäi eurorahadega tehtud investeeringute abil alles rohkem kui 4 000 töökohta.

Kokku rahastati eelmisel programmiperioodil eurotoetuste abil üle 5000 ettevõtlusprojekti ligi 1,7 miljardi krooni eest.

Eesti Riikliku Arengukava lõpparuanne kajastab eurotoetuste kasutamist perioodil 2004-2006.

Innovatsiooniosakute e-taotlus

2010-08-27T16:43:00.005+03:00

Alates 27. augustist saab innovatsiooniosakute taotlusi esitada ka EASi e-keskkonnas.

Innovatsiooniosakute abil saab väike- või keskmise suurusega ettevõtja koostöös kõrgkooli, katselabori või intellektuaalomandi ekspertidega uurida innovaatilisi lahendusi, mis aitavad kaasa ettevõtte arengule. Näiteks on võimalik katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogiate kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides, otsida lahendusi arengutakistustele jpm.

Innovatsiooniosaku väärtus on üksiktaotluse korral kuni 50 000 ning mitme (kuni 5) firma ühistaotluse korral 250 000 krooni. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt.

Innovatsiooniosakute toetusmeedet kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Täna sai läbi eurotoetuste kampaania

2010-08-26T18:05:00.002+03:00

Täna loosisime raadio Elmari otse-eetris välja eurotoetuste kampaania peaauhinna, kaks edasi-tagasi lennupiletit vabalt valitud Estonian Airi sihtkohta. Kokku laeti mängu raames pilt.postimees.ee lehele ülesse koguni 2229 eurotoetuste logo taustal tehtud pilti 364 erineva kasutaja poolt.

Peaauhinna võitja Krish

Kampaania peaauhinna võitis kasutaja Krish, kelle albumis oli kokku 110 pilti. Suurema pildiarvuga albumeid oli veel ainult viis, millest suurim kuulus kasutajale atinn, kes oli Eesti pealt üles leidnud 254 eurotoetuste logo.

1. juulist 26. augustini kestnud kampaania ajal loosisime igal reedel välja vaheauhindu, milleks olid perepiletid Toila Spa termidesse, Maanteemuuseumisse, kanuumatk Reimann Retkedega, võimalus seigelda Otepää Seikluspargis, sõita Laitse Rally Pargis viiekordse Eesti meistri kõrval, mängida tennist Tere Tennisekeskuses, nautida massaaži Kailong salongis ning nautida mõnusat puhkust Vihula mõisas.

Täname kõiki, kes mängus osalesid ning palju õnne nii peaauhinna kui ka vaheauhindade võitjatele.

Alustati EstWini ehitamist

2010-08-24T15:13:00.002+03:00

Sel nädalal alustati Järvamaal Amblas ülikiire internetiühenduse EstWin võrgu ehitustöödega. Projekti eesmärk on viia vähemalt 100-megabaidine interneti ühendus kõikidesse Eesti maapiirkondadesse.

Projekti elluviija Eesti Lairiba Arenduse SA ehitab 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke rohkem kui 1400 võrguühenduskohaga. Alustatud töid kavandatakse rahastada Euroopa Regionaalfondist ja Eesti riigi poolt ning nende maksumus on hinnanguliselt 1,5 miljardit krooni.

Eesti Lairiba Arenduse SA on projekti EstWin elluviimiseks loodud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusel juhtivate telekommunikatsiooni ettevõtete (Elion Ettevõtted, Elisa Eesti, Eltel Networks, EMT, Ericsson Eesti, Levira, Tele2 Eesti ja Televõrgu AS) poolt.

Sel neljapäeval loosime välja lennukipiletid

2010-08-23T09:56:00.005+03:00

Selle nädala neljapäeval loosime eurotoetuste mängus välja peaauhinna – kaks edasi-tagasi piletit vabalt valitud Estonian Airi sihtpunkti. Tänaseks on kampaanialehele pilt.postimees.ee üles laetud ligi 2000 pilti 312 erineva kasutaja poolt.

Viimati üles laetud pilt tehti Toetustasku taustal :)

Kui märkad tee ääres, maja küljes, koolitusmaterjalidel või kus iganes mujal eurotoetuste logo, mis koosneb Eesti ja Euroopa lipu kujutistest, tee selle kõrval endast üks naerusuine pilt ning lae see üles meie kampaanialehele. Eurotoetuste logoga on märgistatud kõik toetuse abil ehitatud ja renoveeritud hooned, auto- ja kergliiklusteed, erinevad üritused, koolitused, seadmed jpm objektid, mida leidub igast Eesti otsast tuhandeid ja tuhandeid.

Peaauhinna loosime välja sel neljapäeval kell 13.15 raadio Elmar otse-eetris. Soovime Sulle juba ette loosiõnne ;)

Esimesed uued rongid jõuavad Eestisse 2012. aastal

2010-08-06T10:04:00.002+03:00

Sel nädalal kirjutati alla lepingud, millega ostetakse 18 uut elektri- ning 20 uut diiselrongi. Stadler FLIRT tüüpi reisirongid hakkavad Eestis sõitma 2013.-2014. aastal, kuid esimesed testrongid jõuavad kohale juba 2012. aasta lõpus.

Tegemist on suurepärase näitega eurotoetuste edukast kasutamisest, kuna 85% elektrirongide maksumusest finantseerib Euroopa Ühtekuuluvusfond. See tähendab, et ligi 1,25 miljardist kroonist kaetakse eurotoetustega rohkem kui miljard Eesti krooni.

Uute rongidega muutub oluliselt ka reisijate kasutusmugavus. Uutes rongides on olemas konditsioneerid, liikumispuudega inimestele sobiv sissepääs ning kogu rongi kattev Wi-Fi ühendus.

Tänu rongipargi kasvule võib oodata tihedamat sõidugraafikut ning välistatud pole ka uute liinide avamine. Rohkem pilte uutest rongidest saad vaadata siit.

Eurotoetuste kampaanias üle 1000 pildi

2010-08-02T12:39:00.003+03:00

Täpselt kuu aega tagasi alguse saanud eurotoetuste kampaania käigus on üles laetud juba üle 1000 pildi ligi 200 erineva kasutaja poolt. 26. augustil loosime kõikide osalejate vahel välja kaks edasi-tagasi lennupiletit vabalt valitud Estonian Airi sihtkohta.

Kampaania käigus kutsume inimesi märkama eurotoetuste logo üle Eesti, tegema selle kõrval pilti ning laadima need üles kampaanialehele pilt.postimees.ee. Kõigi osalejate vahel loosime igal reedel kell 13.15 raadio Elmar otse-eetris välja kodumaiseid vaheauhindu ning suve lõpus Estonian Airi peaauhinna.

Tuhandes pilt

Seni oleme välja loosinud näiteks Toila Spa termide perepileti, Otepää Seikluspargi külastused, Tere Tennisekeskuse ja Kailong massaažisalongi kinkekaardid, Maanteemuuseumi perepiletid ning läinud reedel Laitse Rally Parki poolt korraldatud co-drive elamussõidu viiekordse Eesti Meistri Einar Laipaiki kõrvalistmel.

Augustis läheb loosimisse veel kolm põnevat vaheauhinda ning peaauhind. Seega hoia silmad lahti, tee logo kõrval pilti ning muuda oma suvi meeldejäävaks ;)

Ülikiire internetiühenduse projekt sai Euroopa Komisjoni heakskiidu

2010-07-27T14:01:00.003+03:00

Euroopa Komisjon andis rohelise tule Eesti riigiabi otsusele toetada ülikiire lairibaühenduse arendamist üle Eesti. Sellega saime õiguse kasutada EstWin projekti teostamiseks eurotoetuste rahasid.

Kogu Eestit katva kiire interneti võrgustiku loomise projekt EstWin on osa Eesti Infoühiskonna Arengukavast 2013, mille eesmärk on tagada 98%-le Eesti kodudest, ettevõtetest ja asutustest kiire internetiühendus vähemalt 100 Mbit/s. Kuigi kiiret internetiühendust saab suuremates linnades kasutada juba täna, on EstWin projekti eesmärk muuta 100 Mbit/s andmeühendus kättesaadavaks ka ülejäänud Eesti piirkondades, kus erainvesteeringutega taolist kiirust niipea ei võimaldataks. Ühenduse loomiseks peab lairiba võrk asuma kasutajale lähemal kui 1,5 km.

Kiire internetiühendusega soovitakse kõrvaldada digitaalne lõhe linna- ja maapiirkondade vahel, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning aidata kaasa majanduskasvule. Kiire ühendus on vajalik eelkõige ettevõtete piirkondadesse meelitamiseks, kaugtöö, tervishoiuteenuste osutamise ning hariduse ja avalike teenuste parandamiseks.

Kokku on plaanis lähema viie aasta jooksul ehitada üle 6000 km optilist kaablit, mille raames luuakse üle 1400 võrguühenduskoha. Kaablite võrk valmib 2015. aastaks.

Piirkondadest ja nendes teostatavatest lairibaga seotud arendusprojektidest kirjutame Toetustaskus täpsemalt juba suve lõpus, kui esimesed projektid on saanud positiivse rahastamisotsuse.

Avati Eesti Ekspokeskus

2010-07-22T16:39:00.003+03:00

Täna avati Tallinna Lennujaamas ametlikult Eesti Ekspokeskus, mille pidulikul üritusel oli võimalus meilgi osaleda. Ekspokeskuse näol on tegemist justkui püsiva kaubandusmessiga, mis aitab ettevõtjatel presenteerida oma tooteid ning luua väliskontakte ekspordi alustamiseks või suurendamiseks.

Välisriigis tööalastel kohtumistel käies tekib harva võimalus mööda linna ringi käia ning uusi kontakte leida. Koht, kus paratamatult tuleb oodata, on aga lennujaam. Check-in tehtud, turvakontroll läbitud ning sellele järgneb reeglina vähemalt pooletunnine ootamine. See on piisav aeg oma toote või teenuse presenteerimiseks ning kontaktide loomiseks.

Tallinna lennujaamas Eesti Ekspokeskuses on eksponeeritud 120 ettevõtte tooted ja teenused. Lendu ootaval ettevõtjal on võimalus kõikide pakkumistega tutvuda ning vahetada kontakte kohapeal oleva Ekspokeskuse esindajaga. Arvestades, et lennujaama läbib aastas 1,8 miljonit reisijat, on kontaktide loomine keskuse asukohast ja inimese vabast ajast tulenevalt üsna tõenäoline.

Hea meel oli kohata juba avamispäeval toodete hulgas ka mitmeid eurotoetust saanud projekte. Soovime meiegi Eesti Ekspokeskusele omalt poolt edu ning loodame, et selle suurepärase idee tulemuseks on Eesti jaoks kasvav eksport.

Selgusid tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse saajad

2010-07-20T10:02:00.001+03:00

Eelmisel nädalal kinnitati veebruaris avatud kolmanda tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu vooru toetuste saajad. 169 taotluse hulgast valiti rahastamiseks välja 66 ettevõtet, kelle projektide kogumaksumus oli kokku 874 miljonit krooni.

Kõige rohkem tuli taotlusi metallitööstuse ja mööblitootmise valdkonnast ning piirkonniti laekus avaldusi enim Harjumaalt. Suurima toetuse, 20 miljonit krooni, sai ettevõte AS Estanc, mis on Eesti kapitalil põhinev metallitööstusettevõte. AS Estanc toodab mahuteid, olles tänu kitsale spetsialiseerumisele, kuid samas uuendusmeelsusele saavutanud edu ning elanud ka rasked ajad üle suurema languseta. Tootmisega alles alustavatest ettevõtetest sai suurima toetuse, 15 miljonit krooni, Hansa Biodiesel OÜ, kes kavatseb rajada kasutatud vanarehvide ümbertöötlemise tehas.

Hindamiskomisjoni liikme Kadri Matsi hinnangul iseloomustas kolmandas voorus esitatud projekte senisest põhjalikum ja professionaalsem ettevalmistus. „Paljudel Eesti tehnoloogiaettevõtetel on suur potentsiaal kasvada edukateks ekspordiettevõteteks ning antud investeeringute toetusega tahamegi aidata neid plaane ellu viia,“ lisas ta. III taotlusvooru hindamisel rakendati põhimõtet, mille kohaselt toetati eelkõige neid ettevõtteid, kellel ilma kõrvalise rahalise abita poleks võimalik investeeringuid teha. Seetõttu jäid toetuse saajate nimekirjast välja osa selliseid äriühinguid, kelle projektid olid küll tugevad, kuid kelle finantsiline võimekus lubaks teha investeeringuid ka ilma toetusrahadeta.

Meetme eesmärgiks on läbi tehnoloogiainvesteeringute toetamise (masinate, seadmete, patendiõiguste, litsentside soetamine) suurendada tööstusettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle tulemusena aidatakse kaasa tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, suurendatakse toodete lisandväärtust, avatakse uusi turuvõimalusi ning luuakse tingimused töötajate ümberpaiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele.

Kokku laekus tehnoloogiaalaseid investeerimisprojekte 2 miljardi krooni väärtuses. Toetust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Taotlusvoor: Inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine nende infoühiskonda kaasamiseks

2010-07-14T17:17:00.004+03:00

Alates 5. juulist on võimalik Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele esitada taotlusi toetuse saamiseks „Inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine nende infoühiskonda kaasamiseks“ taotlusvooru raames.

Taotlusvooru eesmärk on tõsta avaliku-, era- ja mittetulundussektori koostöös inimeste teadmisi ja oskusi nii, et inimesed suudaksid info-ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi kasutades jõuda neile vajaliku teabeni, kasutaksid e-teenuseid ning oleksid kursis infoühiskonna võimaluste ja ohtudega.

Toetusi on võimalik taotleda projektidele, mis tõstavad kasutajate teadmisi ja oskusi konkreetsete riigi- ja erasektori e-lahenduste kasutamisel. Projektid peaksid olema suunatud infoühiskonnas orienteerumiseks ning turvateadlikuks käitumiseks noortele vanuses kuni 21 eluaastat ning neid mõjutavatele sihtgruppidele nagu lapsevanemad, õpetajad jt.

Teiseks on toetusi võimalik taotleda projektidele, mis on suunatud e-lahenduste pakkujate teadmiste ja oskuste tõstmisele, muutmaks e-lahendusi lihtsamaks, kasutajakesksemaks ja turvalisemaks.

Taotlusvoor on suunatud ka erivajadustega inimeste infoühiskonnas osalemise võimaluste avardamiseks ning vaba laiatarbetarkvara eestikeelsete keskkondade arendamiseks.

Taotluse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 4 miljonit krooni ning kogu vooru eelarve on 18 miljonit krooni. Taotluste esitamise lõpp-tähtaeg on 10. august 2010.

Taotlusvooru rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektid saavad 91 miljonit

2010-07-08T15:30:00.004+03:00

Valitsuse poolt kinnitatud Infoühiskonna edendamise kava kohaselt saavad 2010.-2011. aastate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektid 91 miljonit krooni.

Projektide eesmärgiks peab olema avaliku sektori toimimise parandamine ning riigisektori tegutsemise märgatavalt efektiivsemaks muutmine. Näiteks kuuluvad Infoühiskonna edendamise kavasse kohtute infosüsteemi täiendamine, tervishoiustatistika mooduli arendamine, kohalike omavalitsuste teenuste portaali täiendamine ning sadamaregistri tarkvara loomine. Kokku on kavas 18 arendusprojekti kogumaksumusega 90 952 332 krooni.

Investeeringute kava eesmärk on rahastada riiklikult olulisi info-ja kommunikatsioonitehnoloogilisi investeeringuid ning panna paika rahastatavad projektid ning nende rahaline maht. Infoühiskonna edendamise kava rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Eurotoetuste mängus juba üle 100 pildi

2010-07-07T16:43:00.005+03:00

1. juulil alguse saanud eurotoetuste kampaania käigus on vähem kui nädalaga üles laetud juba üle saja pildi 43 erineva kasutaja poolt.

Kampaania käigus kutsume inimesi märkama eurotoetuste logo, tegema selle kõrval pilti ning laadima need üles kampaanialehele pilt.postimees.ee. Kõigi osalejate vahel loosime igal reedel kell 13.15 raadio Elmar otse-eetris välja mitmeid kodumaiseid vaheauhindu ning suve lõpus peaauhinna, milleks on edasi-tagasi lennupiletid kahele inimesele vabalt valitud Estonian Airi sihtkohta.

Võta Sinagi osa ja muuda suvi meeldejäävaks ;)

Innovatsiooniosakutele täiendavad 30 miljonit

2010-07-06T12:39:00.004+03:00

Eelmisel aastal käivitunud Innovatsiooniosakute toetusmeede saab järgmiseks kolmeks aastaks juurde täiendavad 30 miljonit krooni.

MKMi ja EASi poolt käivitatud programm sai algusel 2009. aastal 15 miljoni kroonise eelarvega, kuid see osutus Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete seas sedavõrd populaarseks, et vajas programmi jätkamiseks lisaraha. Programmi on pidanud edukaks nii ettevõtjad kui ka kõrgkoolid ning teised innovatsioonipartnerid.

50 000-krooniseid üksiktaotlusi ning 200 000-krooniseid ühistaotlusi osakutele tehti aasta jooksul kokku 248 korral. Tänaseks on rahuldatud 194 taotlust 11,3 miljoni krooni väärtuses. Lõpetatud on tänaseks juba 115 projekti.

Kõige rohkem on innovatsioonialast koostööd tehtud Tallina Tehnikaülikoolis (53), Tartu Ülikoolis (46) ning Tallinna Ülikoolis (43).

Innovatsiooniosakute toetusmeetme eesmärgiks on suurendada ettevõtjate koostööd kõrgkoolide, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega, et uurida innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogia kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jpm. Programmi kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Algas üle-Eestiline eurotoetuste mäng

2010-07-01T13:35:00.004+03:00

Tänasest alustame eurotoetuste mänguga, mille raames kutsume inimesi suve jooksul mööda Eestit ringi sõites märkama eurotoetuste logo, tegema selle kõrval endast pilti ning laadima need üles kampaanialehele pilt.postimees.ee. Kõigi osalejate vahel loosime igal reedel raadio Elmari otse-eetris välja põnevaid vaheauhindu ning suve lõpus anname ühele õnnelikule kaks Estonian Airi edasi-tagasi lennupiletit vabalt valitud Estonian Airi sihtkohta.

Kampaania eesmärgiks on tutvustada laiemale avalikkusele tuhandeid eurotoetust saanud projekte, olgu selleks maanteed, sadamad, kooli- ja lasteaiahooned, mõisad, turismiobjektid vm huvitavad objektid. MKM asekantsleri Ahti Kuninga sõnul annab kampaania ühelt poolt võimaluse selgitada tuttava Eesti ja Euroopa lipu kombinatsiooniga logo tähendust ning teisalt näidata eurotoetuste kasutamise tegelikku ulatust. „Eestis on ellu viidud üle 16 000 erineva eurotoetust saanud projekti ning meie sõnum on see, et igal ettevõtlikul inimesel Eestis on võimalus eurorahade abil korda saata midagi kasulikku,“ lisas Kuningas.

Kampaania kestab 1. juulist 26. augustini, kui loosimisse läheb peaauhind. Alates järgmisest nädalast on igal reedel võimalik võita aga mõnus puhkus Eestimaal – süstamatk Reimann Retkedega, mõnus päev Otepää seikluspargis, perepilet Toila Spa termidesse jpm. Eriauhinnana anname veel välja majutuspaketi Vihula mõisas koos jalgrataste- ja paadilaenutusega.

Seega suvel maale sõites või linnas jalutamas käies võta fotoaparaat kaasa, logo märgates tee selle kõrval pilti ning muuda oma suvi meeldejäävaks.

Tunnustame ettevõtluse edendajat

2010-06-25T14:27:00.003+03:00

Sel nädalal käivitasime MKM-s konkursi „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2010,“ mis on Eesti eelvoor Euroopa ettevõtlusauhinna konkursile.

„Elame ajal, kus on vaja mõista, et vaid ettevõtlus teeb meid tõeliselt jõukamaks. Tahame tunnustada neid, kes on teinud midagi erilist ja ainulaadset, et edendada meid ümbritsevat keskkonda ja pakkunud ettevõtjatele vajalikku tuge,“ ütles minister Juhan Parts.

Projekte hinnatakse viies erinevas kategoorias: ettevõtlikku vaimu edendamine, oskustesse investeerimine, ettevõtluskeskkonna parandamine, ettevõtluse rahvusvahelistumise toetamine ning vastutustundlik ja kaasav ettevõtlus.

Konkursile ootame kandideerima valitsus- ja omavalitsusasutusi koos allasutuste, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, haridus- ja noorteorganisatsioonide ning kõigi teisi institutsioonide, sihtasutuste ja mittetulundusühendustega, kes oma tegevusega on edendanud ettevõtluskeskkonda. Erasektoril on võimalus esitada konkursile neid algatusi, mille puhul on toimunud koostöö avaliku sektoriga nii idee välja töötamise kui ka elluviimise faasis.

Varasematel aastatel on konkursi võitnud näiteks Äriregistri Ettevõtjaportaal ning ettevõtluskonkurss „Ajujaht“. Rohkem infot konkursi tingimuste kohta leiad siit.

Veerenni-Filtri - liiga palju head ühe projektiga

2010-06-18T09:50:00.001+03:00

Juku transpordi investeeringute talitusest kirjutab:

Liiklejate poolt kaua ihaldatud ja oodatud Veerenni-Filtri ühendus on nüüdseks juba pea nädal olnud liiklejatele avatud ja tõsimeeli võib väita, et selles projektis on head rohkem kui algselt võis osata loota. Lisaks sellele, et projekt hõlbustab liikumist erinevate Tallinna linnaosade vahel, väheneb tänu nimetatud teelõigule ka Tallinna „pudelikaela“ Ülemiste liiklussõlme liikluskoormus, kuna uue teelõigu prognoositav liiklussagedus saab olema 15 tuhat autot tööpäevas. Ei saa jätta märkimata, et tänu nimetatud lõigule on järjest käega katsutavam ka Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine ja ega ilma põhjuseta nimetata Veerenni-Filtrit eelmänguks Ülemiste projektile.

Kui algselt prognoositi projekti maksumuseks 56 miljonit krooni siis reaalsuses osutus see summa oluliselt väiksemaks ning kui projekti kogumaksumus tuli lõpuks 30,7 miljonit krooni, siis Tallinna linnale ja Eesti maksumaksjale läks projekt kokkuvõttes maksma vaid 4,6 miljonit krooni, sest ülejäänud 26,1 miljonit eraldati ERF rahadest.

Ühendustee ehitamise käigus rajati lisaks veidi enam kui ühe kilomeetri pikkusele sõiduteele ja kergliiklusteele ka vee- ja kanalisatsioonitrassid, gaasitrass, tänavavalgustus, paigaldati elektri- ja sidekaablid, foorisüsteemid ning tehti haljastus- ja liikluskorralduslikud tööd.

Lisaks eelnevalt mainitud positiivsetele aspektidele sai töö piirkonnas likvideeritud ka ehitustööde käigus ilmnenud keskkonnareostus, mis koosnes valdavalt naftaproduktidest. Nimetatud reostuse likvideerimiseks palus tellija abi ka Keskkonnainvesteeringute keskuselt ja viimane toetas pinnasereostuse likvideerimist keskkonnaprogrammist 5,5 miljoni krooniga.

Kuna uue tee piirkonnas oli aastatega „tublide“ kodanike poolt tekitatud omaalgatuslik prügimägi, siis selle projekti käigus sai ka see likvideeritud ja töövõtja hinnangul korjati kokku 25 tuhat tonni prügi.

Nii et kokkuvõtteks on väikesest projektist palju rõõmu...

Eurotoetuste abil sündis Tallinna parim söögikoht

2010-06-10T16:23:00.007+03:00

Paari nädala eest avaldati portaali Eesti Maitsed poolt korraldatud küsitluse tulemused parimate söögikohtade osas. Tallinna parima söögikoha tiitli sai kohvik Moon, mis alustas oma tegevust just eurotoetuse abil. Kohviku asutajad taotlesid Alustava ettevõtja starditoetust, millega kaeti ligi 80% alustamiskuludest.

Alustava ettevõtja starditoetus on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.

Graafiku täpsustus

2010-06-04T16:32:00.004+03:00

Kindlasti on paljud Toetustasku lugejad märganud paremal äärel olevat graafikut, mis annab iganädalase ülevaate MKM haldusalas võetud kohustuste ja väljamakstud eurotoetuste summade osas. Tänaseni avanes graafikus aga pilt, kus Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) poolt rahastatava ettevõtluse kohustuste hulk ületas 2010. aasta prognoose ligi poole võrra. Selguse mõttes otsustasime graafikut täpsustada ning selgitada lugejatele selle tausta.

Nimelt alustasime selle aasta veebruaris uue programmiga Ettevõtlus- ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamine. See pandi kokku kahe varasema programmi põhjal, mille kohustused ja tegevused kanti üle uude. Kuna uus programm käivitati aga tunduvalt hiljem, kui 2010. aasta prognoosid paika said, siis suurendaski see reaalsuses ka selle aasta kohustuste mahtu, mis tänaseni graafikus veel täies ulatuses ei kajastunud.

Selguse mõttes otsustasimegi graafikus lisada prognoositud kohustuste mahule juurde uue programmiga kaasnenud kohustused. Kui seni oli ESF ettevõtluse prognoositud kohustuste maht 2010. aastal ligi 130 miljonit krooni, siis nüüd on selleks ca 237 miljonit krooni.

Võrdlusmomendi tekkeks lisasime ka pildi graafikust enne ja pärast:

Krediidikindlustusselts sai tegevusloa

2010-05-31T13:59:00.001+03:00

Eelmisel nädalal sai tegevusloa Krediidikindlustusselts, mille ülesandeks saab olema lühiajaliste eksporditehingute tagamine Euroopa Liidu ja OECD riikide piires. Seni on KredExi vahendusel olnud võimalus eksporttehinguid garanteerida peamiselt väljaspool Euroopa Liidu ja OECD riike. Tegevusega alustab selts juba lähikuudel.

Krediidikindlustusselts aitab tagatiste pakkumisega ettevõtetel maandada ekspordiga seonduvaid riske ja annab võimaluse siseneda uutele turgudele. Vajadus sellise seltsi järele tulenes sellest, et finantskriisi tingimustes lõpetasid Eesti turul tegutsevad rahvusvahelised erakindlustajad oma tegevuse ekspordikindlustuse vallas ning ettevõtetel oli väga keeruline müüki välisriikidesse kindlustada. Lisaks oli seltsi rajamine vajalik seetõttu, et isegi erakindlustusseltside tagasi turule tulekul poleks nende teenused paljudele Eesti firmadele kättesaadavad.

Seltsi tegevus kuulub Riikliku ekspordi krediidikindlustuse programmi alla, mille tegevusmaht on 200 miljonit krooni. Krediidikindlustusseltsi tegevus katab sellest ca 100 miljonit krooni.

Maakondlike ajakirjanike seminar eurotoetuste teemal

2010-05-21T16:57:00.001+03:00

Eile korraldasime Tallinnas maakondlike ajalehtede ajakirjanikele seminari, kus tutvustasime MKMi alla kuuluvaid eurotoetuste võimalusi regionaalsete piirkondade huvist lähtuvalt.

Päeva esimeses pooles rääkisid EASi ning KredExi esindajad EASi peamajas toetusvõimalustest kohalikele omavalitsustele ja mittetulundusühingutele ning maakondlike arenduskeskuste rollist üle Eesti. Suurt huvi pakkus ajakirjanikele alustavate ja tegutsevate ettevõtete toetusvõimalused, kuid eriti hingelähedane tundus külalistele olevat maaturismi edendamise võimalused. Visitestonia.com’i kohta jätkus küsimusi rohkemgi, kui ajagraafik meil neile vastata lubas. KredExi abil selgitasime eurotoetuste võimalusi laenukäenduste, laenude ja eksporditagatiste osas.

Päeva teises pooles sõitsime Teletorni, kus ajakirjanikud kohtusid minister Juhan Partsiga. Koos tehti ring peale vaateplatvormile, millele järgnes tunniajaline vestlus eurotoetuste teemal.
Pärast ministrit jätkasime transpordi, sh rongide, maanteede, merenduse ja lennunduse lainel. Nendelgi teemal oli ajakirjanike huvi oodatavalt suur ning küsimusi tuli mitmete transpordiinvesteeringute kohta.

Teletorni külastades oleks aga patt sealt lahkuda DigiTVst rääkimata. Parim inimene sellel teemal ettekannet tegema on muidugi Jüri Pihel, kes meie kutse ka heal meelel vastu võttis. Ettekandele tagantjärele mõeldes pole vist palju inimesi, kes oskaks isegi raadiolained huvitavaks rääkida.

Euroopa päev

2010-05-11T10:31:00.003+03:00

Lisaks emadepäevale oli nädalavahetusel ka Euroopa päev ning seda tähistas loomulikult ka Toetustasku.
Tähtsale päevale kohaselt olime terve päeva Tammsaare pargis – seda korda koos teiste euroraha valdkondadega. Jagasime möödujatele infot ja õhupalle : ), osalesime Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse poolt organiseeritud „Päevaga läbi Euroopa“ mängus, viisime läbi viktoriine ja loosisime auhindasid.
Huvi meie telgi vastu oli märkimisväärne, eriti suureks läks see muidugi igal täistunnil kui avasime viktoriini uue vooru. Algul kartsime, et keegi ei viitsi hakata kolmele küsimusele vastama, kuid tegelikkuses oli väga meeldiv vaadata, et inimesed küsimustele vastuseid otsides päris hoolega plakateid ja infomaterjale uurisid.

Siinkohal toon küsimused ka siis välja – vastused jäävad igaühele ise nuputada:

1. Tänu Eurotoetustele on Eestis ... töökohta rohkem.
2. Iga neljanda eestimaalase kraanist tuleb tänu eurotoetustele ...
3. Kui palju eurotoetust on Eesti kokku saanud?

Lisaks sai eurotoetuste telgi poolt igal täistunnil auhinna 1 nutikas publikuliige, kuna küsisime lavalt pisut keerukamaid küsimusi. Auhinnad olid päris head: näiteks Toila SPA ja Vihula Mõisa kinkekaardid on küll kevadväsimuse vastu igati sobivad ja loodame, et võitjad naudivad juba peagi terviserõõme neis toetust saanud puhkekeskustes.
Siia lõppu panen veelkord kirja ka meie selle korra loosungid:

EUROTOETUSED

MAJANDUSES:
· Üle 1300 uue ettevõtte
· Üle 30 000 töökoha rohkem
· 66 turismiobjekti
· Ligi 300 km asfaltteed
· 113 500 konkurentsivõimelisemat inimest tööturul

HARIDUSES:
· Üle 50 000 koolitatud e-teenuste kasutaja
· 133 koolis ja lasteaias paremad õpitingimused
· 30 kutseõppeasutuses paremad õpitingimused
· Üle 70 000 m² kaasaegsemat töö- ja õpperuumi teaduse arenguks

KESKKONNAS:
· Iga neljas eestimaalane saab kraanist puhtamat joogivett
· 17 keskkonnale ohutumat prügilat.

Päris head tulemused, kas pole? Ja tuleb veel juurde ka!

Koolitusosakutest

2010-05-06T12:00:00.003+03:00

4. juunist lõpetab EAS mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud koolitusosakute taotluste vastuvõtmise. Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavad koolitusosakud on mõeldud tööalase täiendkoolituse ostmiseks ning nende eesmärgiks on tõsta ettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu koolitusteenustele.

MKM ettevõtluse talituse juhataja Henry Kattago sõnul ei tähenda koolitusosakute taotluste vastuvõtmise lõpetamine, et edaspidi puuduks ettevõtjatel võimalus eurotoetuste abil end tööalaselt täiendada. „Koolitused on mikro- ja väikeettevõtete kasvuks hädavajalikud ning seetõttu oleme koos EAS-ga välja töötamas uut ja täiendatud koolitusprogrammi,“ lisas ta. Milliseks uue programmi sisu täpselt kujuneb, on Kattago sõnul veel hetkel vara rääkida, sest arutelud on pooleli.

Juuni alguseni avatud koolitusosakute abil saavad mikro- ja väikeettevõtted hankida koolitusteenust riiklikelt koolitusasutustelt ja koolitusfirmadelt, kes on kantud teenusepakkujate nimekirja. Toetuse maksimaalne suurus on 15 000 krooni ühe toetusesaaja kohta aasta jooksul.

Kokku on üheksa kuuga laekunud 1348 koolitusosaku taotlust mahus 16,6 mln krooni, millest rahuldava otsuse said 967 taotlust mahus 11,9 mln krooni.

MKM eurotoetuste väljamaksed I kvartalis

2010-04-30T17:04:00.004+03:00

Tänaste uudiste valguses, kus eurorahade kasutus on esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes kasvanud, anname lühikese ülevaate toetuste rakendamisest ka MKMi valdkondades.

Kolme esimese kuuga on MKM kõigi valdkondade peale kokku välja maksnud 424 miljonit krooni eurotoetusi. Kõige edukamalt on aasta esimeses kvartalis väljamakseid tehtud elamumajanduse valdkonnas, kus ootusi ületati pea kaks ja pool korda, makstes välja veidi üle 1,2 miljoni krooni. Infoühiskonnas on kolme esimese kuuga tehtud väljamakseid ligi 57 miljonit krooni, mis ületas MKMi ootusi 9% võrra.

Euroopa Regionaalarengu fondi poolt rahastatavates ettevõtluse projektides on ministeerium esimese kvartaliga toetusi välja maksnud üle 235 miljoni krooni, mis ületab ootusi 24%. Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavaid ettevõtluse projekte on toetaud ligi 50 miljoni krooniga, mis tähendab 80%-list ootuste täitumist.

Tulenevalt Loo-Maardu teelõigu hanke viivitustest ning raudtee projektide väljamaksete tegemisest aprillis, jäi transpordi valdkonnas esimese kvartali väljamaksed 39% tasemele 81 miljoni krooniga. Õnneks said aga kõik esimeses kvartalis tegemata jäänud väljamaksed tehtud juba aprillikuu jooksul.

Rongiliikluse kvaliteet paraneb...

2010-04-19T16:00:00.000+03:00

Jaak Tehnilise Järelvalve Ametist kirjutab:

Alates märtsi lõpust on ÜFist rahastatava projekti raames Tallinn-Paldiski ja Keila-Riisipere liinil kasutuses 10 esimest kaasaegseks renoveeritud reisijate ooteplatvormi. Kõik valminud ooteplatvormid vastavad standarditele ning on saanud Tehnilise Järelevalve Ametilt kasutusload.

Ooteplatvormid viidi kõrgusele 550 mm, mis vastab AS Elektriraudtee poolt soetatavate uute reisirongide vajadustele. Lisaks parandatakse uute platvormide ligipääsetavust liikumis- ning nägemisvaegustega reisijatele.

Uued ooteplatvormid on vaid osa reisirongiliikluse kvaliteedi tõstmiseks tehtavatest tegevustest. Sügisest alustatakse Tallinn-Paldiski ja Keila-Riisipere liinil elektrirongide liikumiseks vajaliku kontaktvõrgu rekonstrueerimist ning investeeringute kavasse lisati samal liinil ka raudtee rekonstrueerimise projekt.

Foto: AS EVR Infra

Kuhu on maetud Euroopa rahapada

2010-04-16T12:17:00.003+03:00

Juhan Parts pidas mõne nädala eest Viljandis „Sakala“ arvamusliidrite lõunasöögil kõne „Kuhu on maetud Euroopa rahapada“. Kõigil kuulajatel oli hea võimalus saada ülevaade sellest, kui palju ja mis eluvaldkondadesse on 2013. aastani eurotoetusi planeeritud ning kuidas aitab see kaasa Eesti arengule. Tegime sellest lühema kokkuvõtte ka Toetustasku lugejatele.

Perioodil 2007-2013 saab Eesti 53,3 miljardit krooni eurotoetusi, mis ministri sõnul on küll pool Eesti riigi aastasest eelarvest, kuid omab sellegipoolest märkimisväärset tähtsust riigi arengus terve perioodi vältel. Kui see summa aastate peale jagada, võib öelda, et Eesti saab igal aastal toetusi u 3% jagu SKPst.

Sisuliselt on eurotoetuste näol tegemist majanduse riigipoolse stimuleerimisega – raha pannakse majandusse märksa rohkem, kui maksudena välja võetakse, aidates samal ajal säilitada töökohti. Toetuste kasutusele võtmine on ministri sõnul toimunud kasvavas tempos, kuna esimestel aastatel on põhirõhk olnud ettevalmistustel. Tänaseks on väljamakseid tehtud 10,7 mld krooni ehk 16% kogu perioodiks mõeldud summast, mistõttu suurem osa toetustest on Eesti majandusse järgneva paari aastaga alles jõudmas. Kuhu see raha siis lõpuks jõuab?

Veemajandus ja jäätmekäitlus (10 mld krooni);
Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng (6 mld) – siia alla kuuluvad investeeringud näiteks koolidesse, lasteaedadesse, muuseumidesse ja muudesse turismiobjektidesse;
Hariduse infrastruktuur (3,3 mld) – kutsekoolide investeeringud;
Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuur (2,6 mld);
Inimressursi arengukava (6 mld) – investeeritakse kõrgharidusse ja teadusesse ning u kolmandik otseselt tööturuga seotud ettevõtmistesse;
Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud (8,2 mld) – investeeringud teedesse, sadamatesse, raudteesse ja lennujaamadesse;
Investeeringud ettevõtete uuendus ja kasvuvõimesse (5,8 mld);
Investeeringud teadus- ja arendustegevusse (4,8 mld).

Mõned näited, mis muutub Eestis nende investeeringute tagajärjel?

Koolidesse, lasteaedadesse, kutsekoolidesse ja kõrgharidusse tehtavad investeeringud suhteliselt lühikese perioodi jooksul on suurimad Eesti ajaloos;
Eestis tegutseb täna kaheksa ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle orienteeritud tehnoloogia arenduskeskust, mis keskenduvad uute tehnoloogiate arendamisele just ettevõtetele olulistes valdkondades;
Eurotoetused annavad võimaluse võtta ette suuri investeeringuid transpordi infrastruktuuris, nagu Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine Koseni, Mäo ümbersõit ning taasiseseisvumisaja suurimad investeeringud raudteesse.

Loo-Maardu maanteelõik

2010-04-09T13:15:00.002+03:00

Sellel nädalal algasid ehitustööd Loo-Maardu maanteelõigul, mille käigus rajatakse 3,7km ulatuses 6-rajaline ning 3,1km ulatuses 4-rajaline I klassi nõuetele vastav maantee.

Renoveeritavale maanteelõigule lisaks ehitatakse kaks eritasandilist ristmikku Loo ja Maardu juurde ning osaliselt muudetakse Jõelähtme eritasandilist ristmikku. Samuti ehitatakse uuele teelõigule 5,8km jagu kogujateid, 8 km kergliiklusteid, 564m müratõkkeseina, kaks tunnelit ja sild jalakäijatele ning jalgratturitele. Üle Pirita jõe kulgev vana raudteesild ehitatakse ümber kergliiklussillaks.

Ehitustööd valmivad 2011. aasta lõpuks ning lähevad maksma 381,3 mln krooni, millest 80% tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine 2010. aastal

2010-03-26T10:20:00.004+02:00

Jätkuna eelmisel nädalal toimunud Infoühiskonna konverentsile tutvustame nüüd veidi lähemalt põnevamaid tegevusi, mida oleme planeerinud käesolevaks aastaks Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi raames.

Inimeste teadmiste, oskuste ja osalusvõimaluste suurendamiseks oleme selleks aastaks planeerinud:

Riigiportaali http://www.eesti.ee/ teavituskampaania jätku, mille eesmärgiks on tõsta potentsiaalsete kasutajate teadlikkust nii portaali olemasolust kui ka selle pakutavatest võimalustest tavakodaniku ja ettevõtja vaatevinklist.
3-4 tulevikuseminari, mille eesmärk on tekitada diskussioone uute infoühiskonnaalaste teemade üle.
Avaliku- ja erasektori IT-spetsialistidele mõeldud infopäevad ja koolitused, et tõsta teadlikkust küberohtudest ja üldist turvateadlikkust.
Konkursi „Parim sisuteenus“ (World Summit Award) Eesti eelvoor. Loe eelmise aasta konkursi kohta täpsemalt siit.

Sellel aastal juba tehtust võiks teadmiste ja oskuste edendamise vallas välja tuua lisaks eelmisel nädalal toimunud Infoühiskonna konverentsile ka avaliku sektori esindajatele, ettevõtjatele, poliitika kujundajatele ning arvamusliidritele suunatud „E-Riigi Teatri“. Juhtimisteatri eesmärk oli läbi näitlike olukordade ja selgituste anda mõtteainet, kuidas aitab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia muuta avalikke teenuseid efektiivsemaks ning motiveerida rohkem ja paremaid e-lahendusi välja töötama.

Avalike teenuste arendamise raames on meil sel aastal plaanis viia läbi mitmeid uuringuid, mis annavad meile ülevaate, kui teadlikud ja rahul on tavakodanikud ja ettevõtjad avaliku sektori e-teenustega ning kuidas tõhustada digitaalset dokumenditööd. Tänu uuringutele on meil võimalik välja selgitada e-teenuste tugevad ja nõrgad küljed, millega edaspidistes arenguplaanides arvestada saaksime.

Riigi infosüsteemide paremaks koostoimimiseks on 2010. aastal plaanis paika panna ühtne avaliku sektori veebide raamistik. Selle eesmärgiks on muuta avaliku sektori veebid arusaadavamaks tavalugejale ning aidata kasutajal kiiremini ja lihtsamini leida talle vajaliku infot ja teenuseid. Ühtne veebide raamistik vähendab ka asutuste veebide loomise ja arendamise kulusid.

Vaba tarkvara raamistiku versiooni 1.0 vormistamiseks ja avalikustamiseks on plaanis luua võrgustik vaba tarkvara kasutajatest ja arendajatest. Vaba tarkvara reeglid näevad ette, et see oleks kättesaadavad kõigile ning selleks, et Eesti avaliku sektori vaba tarkvara oleks samuti kõigile kättesaadav, oleme otsustanud need registreerida üle-Euroopalises vaba tarkvara portaalis osor.eu.

Üheks meie eesmärgiks on, et ID-kaart, Mobiil-ID ning digitaalne tempel võetaks laiemalt kasutusele ka erasektori poolt pakutavates teenustes. Selleks on meil 2010. aastal plaanis ette valmistada vastavad juhendid, millesse koondame kogu vajaliku informatsioon ID võimalustest ja kasulikkusest koos juhistega, kuidas ID lahendusi kõige paremini ettevõttes kasutusele võtta.

Kõikide ürituste ja koolituste kohta kirjutame juba põhjalikumalt siin Toetustaskus siis, kui aeg on kätte jõudmas.

Infoühiskonna konverents 2010

2010-03-19T09:16:00.001+02:00

Sel nädalal, 17. märtsil toimus KUMUs Infoühiskonna konverents 2010. Juba traditsiooniliseks saanud igaaastane MKMi üritus toimus tänavu viiendat korda. Sellel aastal olid peateemadena fookuses:

· roheline IT ning
· avaliku sektori roll sotsiaalses meedias.

Rohelise majanduse ning IT edendamise olulisuse tõid välja nii konverentsi avakõne pidanud minister Juhan Parts kui ka ürituse peaesineja Graham Vickery OECD-st. „Toetamaks rohelist IT-d ja ka teisi ökoloogiliselt tõhusaid projekte, plaanime eraldada innovatsiooniosakute toetusmeetme eelarvest miljon krooni,“ sõnas minister. „Loodame antud valdkonnas näha 20 pilootprojekti, mis võiks olla eeskujuks ja innustuseks teistele. Seega rohelised projektid on juba täna teretulnud ning täpsemat infot selle kohta saab EASist,“ lisas Parts.
Sellest miljonist räägime Toetustaskus juba varsti pikemalt.

Konverentsi selle aasta peaesineja OECD internetimajanduse programmidirektori Graham Vickery ettekandest jäi kõlama mõte, et lisaks olemasolevate arendamisele on vaja luua ka UUSI rohelisi IT tooteid ja teenuseid. Teise esineja - Microlinki arendusjuhi Märt Ridala sõnul tekitab IT valdkond täna 2-2,5% kogu maailma süsihappegaasist, mistõttu näeb ta ITl suurt potentsiaali anda omapoolne panus ka ülejäänud 98% CO² vähendamisse rakendades ITd arukalt mujalgi eluvaldkondades.

Toetustasku meeskonnale olulise teemana arutleti konverentsil ka avaliku sektori rolli sotsiaalses meedias. Linnar Viigi juhitud paneelis leiti ühiselt, et organisatsiooni presenteerimise asemel peaks sotsiaalmeedia olema koht suhtlemiseks ja informeerimiseks. Küll aga jäi lahtiseks ametniku roll suhtluskeskkondades – kas ametnik võib oma nime ja kontoga esineda kui eraisik või jääb ta ametnikuks igal ajahetkel. Igal juhul jõuti otsusele, et sotsiaalmeedia on ametnikule üks võimalus sihtrühmaga vähemformaalsemaks suhtluseks ka siis, kui ta esindab tööandjat. Omalt poolt püüame seda mõtet Toetustaskus siis edasi kanda.

Infoühiskonna konverents 2010

2010-03-10T17:34:00.006+02:00

Uudised rongidest...

2010-02-19T12:08:00.005+02:00

Kuldar ASist Elektriraudtee kirjutab:

Elektriraudtee jaoks algas see nädal suure ootusärevusega. Kätte jõudis aeg, mil pidid laekuma rongihanke pakkumused. Möödunud aasta juunis alanud hange oli jõudmas väga olulise verstapostini. Elektriraudtee ostab 18 uut elektrirongi Ühtekuuluvusfondi ning riigieelarvelise kaasfinantseeringu abil. Euroopa Komisjon kiitis jaanuaris juba heaks ka Elektriraudtee uute elektrirongide taotluse. 10 või isegi kuni 20 uut diiselrongi soetab Elektriraudtee 20-aastase kapitalirendiga.

Esmaspäeva (15.02.) keskpäevaks olidki suured paberipakid pakkumustega jõudnud Elektriraudtee kontorisse. Pakkujaid oli kaks - Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles S.A. ehk CAF ja Stadler Bussnang AG.

Pool tundi hiljem alanud koosolekul avati pakkumused. Kõik avamisel nõutavad dokumendid olid pakkumustes olemas ning kõik vajalikud numbrid (alates hinnast kuni rongi kiirenduseni) samuti.

Suur töö Elektriraudtee ja hindamiskomisjoni jaoks aga alles algab. Mõlemad pakkumused on vaja detailselt läbi töötada ning võrrelda hankel ette antud tehnilise kirjeldusega. Alles seejärel saab kindel olla, et pakkumustes kirjeldatud elektrirongid ja diiselrongid vastavad täpselt sellele, mida me oleme küsinud.

Kui pakkumused on vastavad, siis saame hindamiseks mõeldud numbrid tabelisse lüüa ning viimaselt realt vaadata kes pakkujatest siis ikkagi on teinud meile majanduslikult kõige soodsama ja parema pakkumuse. Hindamisele ei lähe ainult see, kui palju kellegi rong maksab. Kokku võetakse arvesse 15 erinevat kriteeriumit. Näiteks pakkumuse maksumus, rongide hoolduse- ja remondikulu, veoelektrienergia kulu elektrirongidel ja diiselkütusekulu diiselrongidel, rongi abiseadmete energiatarve, rongide müratase, soojusisolatsioon, rongide tarneaeg jne. Eesmärk on soetada Eesti riigile rongid, mis järgmise 30 aasta jooksul on reisijale mugavad kasutada ning maksumaksja jaoks soodsad ülal pidada.

Kui kõik läheb edasi plaanipäraselt, siis näeme uusi elektrironge meie raudteedel ringi vuramas juba kahe-kolme ja diiselronge nelja-viie aasta pärast.

Uus voor tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute toetuseks

2010-02-02T15:04:00.004+02:00

EASis avaneb 8. veebruaril uus taotlusvoor tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu meetmes. Voor on avatud kuni 30. aprillini. See on meetmes kolmas taotlusvoor ja vahendeid on selles voorus 228,8 miljonit krooni.

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu meede on osa Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetsest suunast „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime“ ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kokku on meetme eelarveks (aastatel 2008-2013) planeeritud 830 miljonit krooni.

Meetme eesmärgiks on läbi tehnoloogiainvesteeringute (masinate, seadmete, patendiõiguste, litsentside soetamine) toetamise suurendada tööstusettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Konkurentsivõime suurenemine aitab kaasa tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, suurendab toodete lisandväärtust, avab uusi turuvõimalusi ning loob tingimused töötajate ümberpaiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele.

Avaneva vooru puhul on oluline ka see, et võrreldes varasemaga on nüüd meetme tingimusi muudetud. Peamised muudatused:
· Toetust tehnoloogia soetamiseks saavad taotleda kõik ettevõtjad, kes tegutsevad või soovivad tegutsema hakata töötleva tööstuse valdkonnas.
· Väikse ja keskmise¹ suurusega ettevõtja saab toetust kuni 40% ja suurettevõtja² kuni 20% tehnoloogia maksumusest.
· Veel saab toetust taotleda suure mõjuga investor kuni 25% tehnoloogiainvesteeringu maksumusest. Sealjuures peab tema kavandatav investeering olema vähemalt 100 miljonit krooni ja looma peab vähemalt 100 uut töökohta.
· Toetust saab küsida ka suure mõjuga investori või suurettevõtja (kelle ekspordikäive on vähemalt 60% kogukäibest) alltöövõtja oma seadmepargi täiendamiseks, et vähendada imporditavate kaupade kogust ja suurendada Eesti ettevõtjate ekspordikäivet.

Rohkem informatsiooni toetuse taotlemise kohta leiate siit.
Ja meetme määruse siit.

¹ - Väike ja keskmise suurusega ettevõtte mõiste on lahti kirjutatud Euroopa Komisjoni määruses 70/2001. Lühidalt öeldes on ettevõte väike või keskmise suurusega, kui seal on alla 250 töötaja ja aastakäive jääb 40 miljoni euro piiresse.

² - Suurettevõtte mõiste tuleneb samuti Komisjoni määrusest nr 70/2001 ja lühidalt öeldes on suurettevõttes üle 250 töötaja ning aastakäive üle 40 miljoni euro.

Teabepäevad toetustest tööstusettevõttele

2010-01-26T12:06:00.001+02:00

EAS korraldab veebruaris teabepäevad üle Eesti, kus tutvustatakse tööstusettevõtetele Euroopa struktuurifondidest kaasrahastatavaid tehnoloogiainvesteeringu, tootearenduse, klastrite ning teadmiste ja oskuste arendamise toetusi. Samuti tuleb juttu rahvusvahelisest koostöövõrgust MANUNET ning innovatsiooniosakust.

Teabepäevad toimuvad:
· Tartus - teisipäeval 09.02 kell 12.30-17.00 Dorpati hotellis (Turu 2)
· Rakveres - kolmapäeval 10.02 kell 12.30-17.00 Lääne-Viru maavalitsuses (Kreutzwaldi 5)
· Narvas - neljapäeval 11.02 kell 12.30-17.00 (VENE KEELES) Narva Kutseõppekeskuses (Kreenholmi 45)
· Tallinnas reedel - 12.02 kell 10.00-14.30 EASi Tallinna esinduses (Lasnamäe 2, II korrus)
· Haapsalus - esmaspäeval 15.02 kell 12.30-17.00 Läänemaa Arenduskeskuses (Lihula mnt 3 III korrus)
· Pärnus - teisipäeval 16.02 kell 10.00-14.30 Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis (Ringi 35)
· Viljandis - kolmapäeval 17.02 kell 10.00-14.30 Hotell Centrum Viljandis (Tallinna 24)
· Kuressaares - esmaspäeval 22.02 kell 12.30-17.00 Arensburg Boutique hotellis (Lossi 15)

Teavitusüritused on tasuta, kuid EAS palub osavõtjatel eelnevalt registreeruda www.eas.ee/tehnoloogiatoetus, sest kohtade arv on piiratud.
P.S Peagi lisame Toetustaskusse infot ka tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu meetme muudatuste kohta.

Ole Kaasas! on struktuuritoetuste abiga koolitanud 40 000 inimest

2010-01-21T12:28:00.004+02:00

20. jaanuaril 2010 läbis Ole Kaasas! projekti raames arvuti- ja internetikoolituse 40 000. inimene, kelleks osutus Narva Kutseõppekeskusesse klassikoolitusele tulnud 39-aastane Julia Zaboronok. Ole Kaasas! on Vaata Maailma Sihtasutuse, EMT, Elioni ja Microlinki poolt algatatud inimeste internetti kaasamise projekt. Praegu on projekti põhiosaks Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastusel toimuvad koolitusprojektid, mida on kokku neli: klassikoolitused, mobiilne koolitusboks, avalike e-teenuste nõustamispunktid ning veebikoolitus. Lisaks sõitis suvel samuti Euroopa Regionaalarengu Fondi toel mööda Eestit ringi Ole Kaasas! e-buss - ratastel arvutiklass, millest Toetustasku on ka varem kirjutanud.

Koolituste eesmärgiks on koolitada päris algajaid internetikasutajaid ja tutvustada nendele erinevaid e-teenuseid. Kõigi koolituste osaks on ka ID-kaardi/Mobiil-ID kasutamise õpetus - turvalise autentimise ja digitaalallkirja andmise oskused ei ole täna enam pelgalt edasijõudnute pärusmaa, vaid on vajalikud ka alles interneti kasutamisega alustavatele inimestele.

Statistika näitab, et ID-kaardi kasutajaid tuleb aktiivselt juurde - sel nädalal ületas nende arv 300 000, mis tähendab, et kehtiva ID-kaardi omanikest juba ligi 30% kasutab kaarti ka elektrooniliselt. 2009. aasta jooksul lisandus üle 180 000 ID-kaardi kasutajat, mis on rohkem kui aastatel 2002-2008 kokku (veidi alla 120 000 kasutaja).

Praeguseks on Ole Kaasas! projektis koolitatud 40 000 inimest ja kevadeni on plaanis koolitada veel 15 000 inimest: klassikoolitusel ca 9000 inimest, personaalset lühikoolitust koolitusboksis jagatakse veel kuni 2000 huvilisele ja nõustamispunktides nõustatakse-koolitatakse märtsi lõpuni vähemalt 4000 inimest.

Ole Kaasas! oolitusprojekte kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond infoühiskonna edendamise meetme raames ligi 15,5 miljoni krooniga.

Lähemat infot projekti ja koolituste kohta saab http://www.olekaasas.ee/.

Piret Aro
Vaata Maailma SA
piret@vaatamaailma.ee
www.twitter.com/olekaasas

Uue aasta plaanid

2010-01-18T17:09:00.002+02:00

Kallid blogikülastajad!

Nagu aasta alguses ikka, arutasime ka meie blogi tiimiga, mida võiks uuel aastal paremini või rohkem teha seoses Eurotoetuste kajastamisega.
Muuhulgas jäid kõlama mõtted hakata kajastama edulugusid ja proovida leida keegi, kes on nõus jagama oma eurotoetuse taotlemisega seonduvaid muljeid reaalajas. Muidugi proovime ka rohkem lugejasõbralikud olla ja vähem ametlikku juttu siin ajada : )
Aga kõige olulisemaks peame seda, et meie lugejate soovid saaksid arvestatud – teemad millest Teie olete huvitatud – nii midagi uut, kui ka äkki näiteks leiate, et mõnel juba kajastatud teemal võiks veelkord pikemalt juttu teha.
Seepärast palume, et meid pisut aitaksite – ootame suure huviga kommentaarides Teie poolseid mõtteid postituste teemade osas.

Ette tänades: blogi tiim

Ülemiste liiklussõlm tulevikus...

2010-01-06T12:10:00.002+02:00

Täna kiitis minister Juhan Parts heaks Tallinna LV projekti "Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas" toetuse taotluse ja allkirjastas siseriikliku rahastamisotsuse, millega suunatakse ehitusse 750 miljonit krooni Ühtekuuluvusfondi toetust.

Kuna tegemist on suurprojektiga (projekti maksumus üle 50 miljoni euro), siis peab taotlus saama positiivse otsuse ka Euroopa Komisjonilt.

Ehitus algab sellel suvel ja lõppeb 2013.aasta hilissügiseks.

Projekti detailid riputatakse üles ka Tallinna Linna kodulehele. Lisalugemist transpordi europrojektidest leiate MKMi kodulehelt.

MKM maksis 2009. aastal välja 101% eurorahasid

2010-01-04T15:51:00.003+02:00

31.12.2009 seisuga maksis MKM välja 3,3 miljardit krooni eurorahasid, mis moodustab 101% 2009 aastaks planeeritust.
Valdkonniti eelarve täitmine mõnevõrra erineb. Kõige edukamas, ettevõtlusvaldkonnas, tehti ERDF vahenditest väljamakseid koguni 217,7% planeeritust. Seda tänu operatiivsele reageerimisele muutunud majanduskeskkonnale ning ettevõtete tugipaketi kiireloomulisele elluviimisele.
Üle 100% oli täitmine ka energiamajanduse arendamises.
Teistes prioriteetsetes suundades oli täitmine pisut tagasihoidlikum – vt graafikut (graafikul klikates saad seda vaadata ka suuremalt).

Selgituseks siia juurde, et infoühiskonna edendamise madal väljamaksete osakaal on tingitud sellest, et projektide alustamiseks oli oodatust rohkem eeltegevusi, mistõttu reaalsed tegevused algasid hiljem ja ka väljamaksed lükkusid sellevõrra edasi. Siiski võib öelda, et kohustusi on valdkonnas aasta jooksul võetud esialgselt planeeritust rohkemgi ning vahendid saavad kindlasti plaanipäraselt kasutatud. Lihtsalt pisut hiljem kui me esimese hooga planeerisime.

Edukaimateks meetmeteks väljamaksete osas on loomulikult ettevõtete tugipakett, ekspordi krediidikindlustus ning teadmiste ja oskuste arendamise toetus.
Täies mahus või enamgi on väljamakseid tehtud veel:
· alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse,
· energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemise ning ehitusprojekti koostamise toetamise,
· tehnoloogia arenduskeskuste toetamise,
· välismessi toetuse, stardi- ja mikrolaenu käendusprogrammi ja
· korterelamute renoveerimislaenu meetmetes.

Käesolevaks, 2010. aastaks on väljamaksete prognoos veel suuremgi - 3,9 miljardit krooni.

Tehnilise Järelvalve Ameti töökas aasta...

2009-12-31T10:14:00.000+02:00

Kolleeg Jaak Tehnilise Järelvalve Ametist (TJA) kirjutab:

„Aasta 2009 oli Tehnilise Järelevalve Ametile väljakutsete aeg, sest toetused raudteesektorile kasvasid hüppeliselt. Aastal 2010 on lisaks oodata uute projektide käivitumist ning hakkame nägema ka tehtud töö tulemusi.”
- Raigo Uukkivi

Aasta 2009 oli eurorahade kasutamise mõistes raudteesektori jaoks murranguline. Eurotoetuste hulk tõusis võrreldes varasemaga märkimisväärselt. Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavas sisaldub kokku 6 raudteeprojekti, mis võivad Euroopa Liidult toetust saada kokku kuni 2,3 miljardit krooni. TJA kui noore asutuse jaoks on see tähendanud väljakutset nii rakendusüksusena kui ka struktuuritoetuste-alase tegevuse sidumisel muude asutuse funktsioonidega.

Kui perioodil 2004-2006 tegeleti peamiselt võrdlemisi vähese rahalise mahuga ning ettevalmistava iseloomuga töödega, siis uuel perioodil on toimumas suuremahulised ehitusprojektid.

Aastal 2009 läksid käima esimesed projektid, mille tulemusena tõuseb reisijateveo kvaliteet senisega võrreldes täiesti uuele tasemele. Ühtekuuluvusfondi (ÜF) abiga rekonstrueeritakse Tallinn-Tapa raudteelõik, mille valmimise järel võivad reisirongid sõita Tartu suunas kiirusega kuni 120 km/h. See toob meid jälle sammukese lähemale Rail Baltica plaanide realiseerumisel, mis tähendaks reisirongiliikluse taastamist lõunanaabritega ja ka võimalust reisida raudteed mööda kaugemale Kesk-Euroopasse.

Algas ka kaks projekti olemasolevate peatuskohtade rekonstrueerimiseks. Kokku uuendatakse ligikaudu 100 reisiplatvormi üle kogu Eesti! Uuendatud platvormid ehitatakse vastavalt Euroopa standarditele ette nähtud kõrgusele 550 mm, mis vastab hangitavate uute reisirongide vajadustele.

Eelnevad projektid on tihedalt seotud kõige suuremahulisema 2009. aastal käivitunud projektiga, mis ühtlasi saab olema ka kõige silmaga nähtavam uuendus reisijate jaoks. Praegu kasutuselolevad elektrirongid on füüsiliselt ja moraalselt vananenud ning neid saaks häireteta kasutada veel vaid mõned aastad. ÜFi toega soetab AS Elektriraudtee 18 uut elektrirongi, mis vahetavad täielikult välja seni kasutatavad rongid. Riigihange algas 2009. aasta suvel ning sõelale on jäänud vaid kogemustega ja suured Euroopa rongitootjad, mis lubab eeldada saabuvate rongide kõrget kvaliteeti.

2010. aastal lisanduvad loodetavasti elluviidavate projektide hulka olemasolevate elektriraudtee kontaktliinide rekonstrueerimine Tallinn-Paldiski liinil ning Türi-Viljandi raudteelõigu uuendamine. Viimane projekt tähendab ühtlasi ka eurotoetuste jõudmist seni arendustegevuses tahaplaanile jäänud Edelaraudtee Infrastruktuuri AS poolt majandatavatele raudteeliinidele.

Mööduv aasta on olnud TJA jaoks töine ja kindlasti huvitav. 2010. tõotab tulla vähemalt sama sündmusterohke ning siis saame nautida juba esimesi käegakatsutavaid tehtud töö vilju. Kindel on see, et Tehnilise Järelevalve Amet jätkab arenemist koostöös terve raudteesektoriga.

Vaheldusrikast 2010. aastat!

Algab eesti.ee võimalusi tutvustav kampaania

2009-12-23T18:07:00.006+02:00

25.detsembrist algab riigiportaali eesti.ee võimalusi tutvustav üleriigiline teavituskampaania.

Kampaania ametlik sait on http://www.eesti.ee/kampaania/

Portaali tutvustatakse tv-klippide (TV3, Kanal2, ETV) ning internetivõimaluste (Facebook, Google, Delfi, Neti) abil ning plaan on minna ka inimesele lähemale ehk siis külastatakse riigiportaali tiimiga 8 linna, kus tutvustatakse Eesti elanikele portaali kui suurimat riigi info ja e-teenuste keskkonda.

Kampaaniat tutvustav pressiüritus toimub 29.dets. kell 11.30 RIAs, kel huvi, on oodatud.

Agne Kivisaar
Programmi eestvedaja
RIA